Talvine külaline

Pam Jenoff

Tallinn : Ersen, 2015

Romaanide „Komandandi tüdruk“ ja „Diplomaadi naine“ autori Pam Jenoffi sulest on ilmunud taas kaasahaarav romaan sõja ajal sündinud armastusest ja rasketest valikutest, mis on nii huvitavalt kirjutatud, et on üsna raske enne lõppu käest panna.

Peategelanna, 91-aastane Helena Nowak paisatakse ühe ootamatu külaskäiguga ajas tagasi 73 aastat.

„Aga minu juures ei ole keegi kunagi käinud ja minul pole kunagi midagi selle vastu olnud ja ma pole vabatahtlikult ennast välja pakkunud. Nad lihtalt ei tea, kes ma olen. Minu lugu ei räägi getodest ja vangilaagritest, vaid väikesest külast mägedes, ööpimeduses seisvast kabelist. Peaksin selle vist kirja panema. Nooremad ei mäleta ja kui mind pole, ei ole mitte kedagi teist jäänud. Ajalugu ja need, kes selles elasid, kaovad tuulde. Aga ma ei suuda. Asi pole selles, et mälestused on liiga valusad – ma elan neid igal ööl uuesti läbi, see on nagu katkematu film minu peas. Aga ma ei suuda leida sõnu, mis teeksid au inimestele, kes elasid, ja sündmustele, mis meie seas aset leidsid“

1940. aasta talve hakul elas naine natsiokupatsiooni aegses Poola külakeses Biekowices. 18-aastase noore neiuna kasvatas ta koos oma kaksikõe Ruthiga nooremat venda ja kahte väikest õde.  Kaksikud, tugev ja iseseisev Helena ning ilus ja vaikne Ruth,  moodustasid tugeva liidu, kaitsmaks oma väikest perekonda ohu eest, mida sõda neile aina lähemale tõi.

Siis aga muutus kõik, kui Helena leidis metsast vigastatud juudi rahvusest ameerika langevarjur Sam Roseni. Ohte trotsides ja oma eluga riskides, varjas ta meest nii võimude kui oma perekonna eest. Murest mehe pärast, kui keegi peaks ta avastama, kasvas välja peagi vastastikune sügav kiindumus, seejärel armastus. Helena ja Sam teegid plaane tulevikuks, millest ta vaikis isegi Ruthi ees. Ja kui ilmsiks tuli suur saladus, mida ema oli perekonna eest varjanud pikki aastaid, mõistis Helena, et saab suurima ohu eest oma peret kaitsta, vaid veendes neid kodu hülgama ja põgenema.

Kuid tema valikud äratasid Ruthis kadedust, mis lõppes reetmisega ning käivitas sündmuste jada, mille lõplik tõde selgub alles aastakümneid hiljem Ameerika Ühendriikides.

 
Paha paik

Gillian Flynn

New York Timesi bestseller

Kirjastus Varrak  2015

Ameerika kirjandusest leian harva midagi, mis mind tõeliselt köidaks, seepärast ootas raamat oma lugemisjärge päris pikalt. Ometi osutus just see romaan üheks viimase aja põnevamaks lugemiseks. On see kriminaalromaan? Või psühholoogiline – süüvimine inimvaimu põhjatusse sügavusse? Või inimese kujunemine lapsepõlvetraagikast normaalseks (või mitte)  ühiskonnaliikmeks?

Lugu ise justkui lihtne. 7-aastane Libby näeb/kuuleb pealt oma ema ja kahe õe mõrva, 15-aastane vend Ben mõistetakse süüdi ja eluaegset vanglakaristust kandma. Nüüd, 24 aastat hiljem, kistakse mõrv müsteeriumide fanaatikutegrupi poolt uuesti päevavalgele, sest arvatakse, et Ben ei ole seda tapatalgut sooritanud.  Üleni negatiivsust õhkav Libby, kes pole päevagi töötanud ja elab nagu juhtub, nõustub lõpuks tollaseid sündmusi meenutama, kuid ainult sellepärast, et talle lubatakse selle eest raha. Kuid nüüd kerkivad küsimused, sh kes siis tappis kui seda ei teinud Ben?  Oma otsingutes jõuab ta tõeni, arvata võib, et koos sellega suudab ka ta oma raskest taagast vabaneda.

Lugejat viib autor paralleelselt minevikku, loo hargnedes avanevad nii ema kui vend Beni sisemaailm, nende arusaam ja võimalus eluga hakkama saamiseks.

Raamatut on peetud süngeks, tumedaks, painavaks. Mina pakuksin – mõtlemapanevaks. Siin ei olnud ju tegelikult sellist hävitavat kurjust, pigem 1980ndate süvenev narkomaania noorte seas, ärahellitatud rikkurite võsukesed, nohik, kes otsib tähelepanu, majanduslanguse käes vaevlev farm, rikutud psüühikaga ja vanemateta kasvanud tüdruk. Olude kokkusattumisel – „totaalne häving“.

Mägi meie vahel

Charles Martin

Tallinn : Varrak, 2015

Raamatu tegevus algab mõneti tuttava situatsiooniga: peategelased ootavad lennujaamas oma lennu väljakuulutamist, kuid läheneva tormi tõttu lend tühistatakse. Viimases hädas tellitakse tšarterlend. Keset  lendu piloodi  süda seiskub ning lennuk maandub kõledale inimasustuseta maa-alale. Tegelaste elu pööratakse ainsa hetkega pahupidi, algab raske füüsiline ja psühholoogiline võitlus ellujäämise nimel.

Peategelased Ben ja Ashley peavad emotsionaalselt pingelises olukorras väga õigeid ja elutähtsaid otsuseid langetama. Lisaks füüsilisele valule on neil ka sügavad hingepiinad.  Ashleyl  seisab ees pulmapidu, kuid ta kahtleb oma valiku õigsuses. Beni vaevavad aga oma naisele öeldud sõnad, mida ei saa enam tagasi võtta... Ta räägib oma tunnetest ja mõtetest diktofoni, kuid mitte teistele.

Ashley mõtiskleb: „Mis värk on meestega ja kogu selle stoilise oma tunnetest mitterääkimisega? Miks nad ei või meile lihtsalt öelda, mida nad mõtlevad? See pole mingi raketiteadus. Armastus on läbielamist väärt. Ükskõik kui valus see poleks.“  Endale andeks andmine osutub kergemaks sõnades kui tegudes.

Ben ja Ashley on kolme ja poole kilomeetri kõrgusel mägedes. Nad näevad vaadet, mis ulatub sada või sada kakskümmend kilomeetrit eemale, kuid näha pole ühtegi elektrituld. Ben ütleb: „ Ma tõstan oma silmad mägede poole. Kust tuleb minu abi...“

See on liigutav lugu tavalistest inimestest, kes näevad vaeva selle nimel, et säilitada usku tulevikku.

Elamusrikkaid hetki raamatu seltsis!

Äralend : romaan

Kristin Hannah

Tallinn : Varrak, 2015

Kolm aastat tagasi ilmus samalt autorit raamat „Jaanimardika tee“. See teos haaras mind tugevalt endasse, elasin kaasa  Katele ja Tullyle, siunasin viimase ema, kes jättis südametult tütre oma ema kasvatada. Seekordne romaan on selle järg. Tunded ja mõtted mida eelnevat teost lugedes tundsin pöörati nüüd pea peale. See näitab seda kuidas me näeme vaid mingit  osa maailmast ja hindame inimesi ja nende tegusid valesti.

Käesolev raamat keskendub mahajääjatele ja sellele, kuidas lähedased püüavad oma leina ja eludega hakkama saada.

Meelespead

Helju Pets

Tallinn : Tänapäev, 2015

Romaani tegevus toimub 20 sajandi 40 ja 50 aastatel Hiiumaal ühes väikeses külas. Keskseks tegelaseks on Ede-Marie Müller, kes saatuse karmide keerdkäikude tõttu on jäänud vanemateta ja kasvab üles oma vanavanemate hoole ning Nõukogude Eesti kooli range järelvalve all. Kasvades hakkab tüdrukule kõrvu kostuma ka üksikuid killukesi kunagi olnud teistsugusest ajast.  

Romaanis antakse ilmekas pilt nende aastakümnete kolhoosi-, küla ja koolielust ning kirjanik on osanud luua mitmetahulise tegelaste galerii. Lisaks Edele saame me tuttavaks tüdruku vanaema Eeviga, kes on kindel tugi sellel raskel ajal kasvavale lapsele, heasüdamliku ja humoorika Luukereks hüütava külakingsepaga, Venemaalt tulnud kooliõpetaja Marinaga, kes oskab Edet mõista ja teda vajalikul hetkel ka toetada, Viilpeti Saaraga, kes oma suhtumisega külainimestesse teenib ära teiste põlguse, pioneerijuht Tiiu Orgiga, kes vaatamata oludele on säilitanud inimlikkuse ja leiab töös lastega võimaluse totrustest mööda hiilida, Siberisse küüditatud  Oskar Tormiga, kes on Edele kui vanem vend ja veel paljude teistega.

2015. aasta kirjastuse Tänapäev romaanivõistlusel äramärgitud teos. 

Palun seda härrat...

Leida Tigane

Eesti Raamat, 2015

Leida Tigase esimene romaan, mis ilmus 1935. aastal ja nüüd uuesti  klassikat tutvustavas  sarjas „Eesti romaanivara“.  Hea lugemine, et natuke praegusest stressirohkest elust lõõgastuda. Romaani tegevus toimub 1930. aastatel Tartus ja hiljem maal.  Teose peategelane, masinakirjutaja Essi Aiamaa avaldab ajalehes tutvumiskuulutuse, et leida endale elukaaslast.  Teiseks peategelaseks  on „see härra“, kelleks osutub noor kirikuõpetaja.  Lugu räägibki sellest, mis pärast kuulutuse avaldamist juhtub, kuni õnneliku lõpuni.    Lahe lugemine, romaanis on kujutatud ilmekalt tolle aja rõõmsaid ja naljakaid olustikupilte ning karaktereid.  Igav ei hakka.

Vikerkaare taga vangis : Eesti emade lood sünnitusjärgsest depressioonist

koostaja Kerttu Vesik

Tallinn : Pilgrim, 2015

Armastus suudab loota seal,

kus mõistus heidaks meelt...

Üks raamatut lugenud  naine ütles, et ta arvab, et ka tal oli sünnitusjärgne depressioon aga paarkümmend aastat tagasi sellest lihtsalt ei räägitud või siis ei juletud tunnistada oma nõrkust. Kõik me arvasime, et elu peabki nii raske ja masendav olema. Oli värskendav, kui mõni inimene julges lõpuks välja öelda, et kõik räägivad emadusest kui suurimast rõõmust aga tegelikult on see raske ettevõtmine. Ja kui mured vaid rõhuvad ja päikest ei paista kusagilt, ka mitte vikerkaare tagalt...

Poisike rukkis : elu sõjajärgses Eestis lapsepilguga

Eet Tuule

Tallinn : Hea Lugu, 2015

Eesti Kultuurkapitali toetusel ilmunud raamat vestab loo neljakümndate Eesti elust läbi lapse silme. Raamatu alguses on peategelane Priit kolme aastane nutikas poisiklutt, teose lõpus 15 aastane tore noormees. Ta isa arreteeritakse. Hakkamasaamise nimel peab alles jäänud perekond otsima soodsamaid elupaiku. Autor jutustab loo poisi lapsepõlvest Pääskülas ning kooliaastaist Saaremaal ja Harjumaal. Poiste mängud, raske töö, kesine ninaesine ja külm tuba ei seganud poisil hästi õppimist ja elu nautimist. Eet Tuule parijõgilikus kirjutamislaadis on inimlikku soojust ja lapse hingeelu mõistmist.

Harry : elulugu

 Marcia Moody

Tallinn : Kunst, 2015

Raamat mehest, keda tema ema kutsus „minu väike Spencer“ ja keda maailm tunneb Harryna. Tegelikult peitub nende hüüdnimede taga Suurbritannia ja Põhja-Iiri prints Henry Charles Albert David Mountbatten-Windsor.

Ulakast väikesest poisist uljaks punapeaks kasvanud noormeest tunneb avalikkus eelkõige tema korraldatud skandaalide kaudu, kuid eelkõige on ta hea poeg, armastav vend ja tore onu ning vapper sõdur ja oma ema, printsess Diana,  heategevusliku töö pühendunud jätkaja.

Tegelikult tunnevad Harryt lähedalt, vaid vähesed. Raamatu autori jutustuse ning printsi elus oluliste inimeste kaudu saame avameelse ja siira pildi noorest mehest, kes varakult kaotanud armastava ema, pidi leidma ise oma tee mehena, printsina ja sõdurina.

Me saame teada, et Harry, kes tunneb end koduselt nii lahinguväljal kui poloväljakul, Inglismaa looduse roheluses või Aafrika metsade avarustes, ei ole kuninglikus rollis tundnud end kunagi mugavalt, sellega kaasnev tähelepanu on talle raske ja ebamugav.

Aga tema kelmikas naeratus, helde süda ja vapper meel on võitnud paljude inimeste südamed ning aidanud tal kanda kuningliku perekonna tähtsa liikme rolli väärikalt.

Teda iseloomustavad väga hästi raamatus tema enda poolt öeldud sõnad : „Ma ei taha olla üks neist inimesi kuninglikus perekonnas, kes leiab lihtsalt mingi mõttetu ettekäände, et välismaale minna ja aina kusagil päiksese käes peesitada. Ma olen alati selline olnud, see on üks külg minust, mida keegi teine ei näe. Usun ise, et põhimõtteliselt on minus palju minu emast [...]. Ma olen tahtnud minna mõnda riiki, kus AIDS on suureks probleemiks, ja ema pärandit edasi kanda.“

Diplomaadi naine

Pam Jenoff

Tallinn : Ersen, 2015

On sõda. Marta Nedermann pääseb täielikult muserdatuna natsivanglast. Ta päästjaks saab Ameerika sõdur Paul. Elud ristuvad noortel veelgi, algab armulugu mis paistab lõppevat abieluga. Nad plaanivad Londonis kohtuda, kuid Pauli lennuk kukub alla.

Masendunud ja rase Marta abiellub Simoniga, Briti diplomaadiga. Edasisest lugege juba raamatust.

Diktaatorite lapsed : nende elu ja saatus

Tallinn : Kunst, 2015

Raamatu koostajad on Jean-Chrisophe Brisard ja Claude Quetel.

Raamatus tutvustatakse meile 20. sajandi mõjuvõimsate diktaatorite laste lapsepõlve. Me keegi  ei saa valida oma vanemaid, ka kogu perekond ja suguvõsa on eelnevalt määratud.

Mõnes kirjeldatud  lapses nähti  ja nähakse dünastia jätkajaid : Aleksandr Lukašenka noorim poeg polnud veel nelja aastanegi, kui  ta ilmus ametlikult koos isaga avalikule üritusele. Teda ei säästeta millestki. Ametlikud visiidid, protokollilised tseremooniad ja poliitilised kõned on saanud osaks lapse igapäevaelust.  Nii valmistatakse last ette  isa mantlipärijaks. Süüria praegune president Bashar al-Assad õppis silmaarstiks ja töötas Londonis, kuid 1994. aastal lõi Süüria  režiim vankuma ja Bashar kutsuti kodumaale tagasi. Ta tegi kõik selleks, et isale mitte pettumust valmistada....

Teisi lapsi omakorda koheldi samamoodi nagu riigi ülejäänud rahvast: neid seati propaganda nimel rambivalgusesse või pandi hoopis vaka alla, saadeti eksiili, öeldi neist lahti, et nad ei heidaks varju oma ülivõrdes isale. Näiteks Hiina kommunistist revolusionäär Mao Zedong kohustas 1930. aastatel oma naist andma vähemalt  kaks enda vastsündinud last talupoegadele. Tema juhitud kodusõjas ei saanud enda  koormamist lastega juttugi olla. Isegi kui tegu oli tema enda lastega. Rumeenia kommunistliku partei peasekretäri Nicolae Ceausescu tütar Zoia  kannatas pideva jälgimise all oleku tõttu, ent oli sellega harjunud – see oli hind, mida tuli maksta võimul sedavõrd lähedal olemise eest.

Kõigil neil lastel puudus valikuvabadus ja isiklik elu. Neid valvasid pidevalt julgeolekutöötajad ja ihukaitsjad, nende tuleviku üle otsustasid ja otsustavad vanemad. Võimatu on muuta oma perekonda ja sellele eelnevat ajalugu. Neist lastest on saanud tegelased stsenaariumis, mida nad ise ei ole kirjutanud.

Raamatus on kirjutatud  seitsmeteistkümne diktaatori  ja nende laste elukäigust. Igal  peatükil on ise autor, mis teeb lugemise eriti huvitavaks, sest need autorid  on endi käsitletud diktatuuride asjatundjad.

Põnevat lugemist!

Mälestused

David Foenkinos

Tänapäev, 2015

„Mälestustes“ jutustab nimetu mees oma perekonna loo. Tundeküllased mõtisklused vanadusest ja surmast, raskustest vanemate mõistmisel, armastusest ja abielust, loomisihast ja juhuslikkuse ilust on kirja pandud lihtsalt, ent peenetundeliselt ja humoorikalt, ainulaadses  nauditavas stiilis.

 See on raamat elu ringkäigust. Iga lõpp viib millegi uue alguseni.  Vanadekodust põgenenud vanaema otsingud viivad jutustaja vanaema lapsepõlveradadele, kus  ta tutvub enne vanaema surma oma tulevase abikaasaga. Kui nad lähevad jutustaja vanematele teatama oma uudist abiellumisest, selgub, et vanemad on otsustanud lahku minna. Ja kui jutustaja ise läheb hiljem isale teatama oma lahkuminekust,selgub, et vanemad on otsustanud uuesti koos elada. Minajutustaja töötab aastaid hotelli administraatorina, et leida inspiratsiooni kirjanikuks saamiseks, kuid alles lahkuminek, kogetud aeg, mured ja rõõmud ning mälestused teevad võimalikuks loomingulise töö.

 Raamatus on vaimukad vahepalad, milles tuntud inimeste mälestuskillud.

David Foenkinos  (1974) on prantsuse kirjanik ja stsenarist. Eesti keelde on varem tõlgitud tema romaan „Delikaatsus“ (2013), mis ilmus samuti sarjas „Punane raamat“.

Lahustumine

Märt Laur

Tallinn : Hea Lugu, 2015

Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse II koht, 2015

„Lahustumine” on romaan sõjast ja armastusest, inimsaatusi muutvatest valikutest, vabadusest ja selle puudumisest. Romaani tegevus on Eestis, läbi nelja põlvkonna Raudade, kangete eestlaste, kelle eluteed on keerulised. Päevakorda tõusevad rahvusküsimused, soolised erinevused, pinged ja arusaamatused noorte ja vanade vahel jne.

Vee piiril

Sara Gruen

Tallinn : Tänapäev, 2015

 SARA GRUEN on New York Timesi ja USA Today müügiedetabelite tipus teostega „Vesi elevantidele“ (2011).

Käesoleva romaani peategelasteks on noor abielupaar, kelle elu tundub imeline: peod, ilusad riided, kaunis kodu, rikkus, palju lõbu ja naeru... aga kõik see on vaid väline hiilgus.

On aasta 1942, ühel peol lähevad noored üle piiri. Karistuseks perekonna häbistamise eest on isa lõpetanud Ellise ülalpidamise ning nüüd on pojal on veider plaan, kuidas isa lugupidamine tagasi võita – selleks tuleb välja selgitada Loch Nessi koletise saladus.

Maddie ja Ellis Hyde koos sõbraga saabuvad Šotimaale. Abielupaari vahel ilmnevad ebakõlad, mida nad Ameerikas ei tahtnud endale tunnistada, kuigi olemas olid need juba siis.

„Vee piiril“ on lugu sõja-aegsest Šotimaast, müütidest ja teineteise leidmisest.

Täiuslik pärand. 1. osa : perekonnaasjad nii mitmeski mõttes

Vincenzi, Penny

See Varraku ajaviiteromaan on klassikaline näide inglise kirjanduse dünastialugudest.

Farrelli Maja on kultusliku ilutoote The Cream sünnikodu. Kaks põlvkonda on seal juba oma elutöö teinud, nüüd on aeg muudatusteks. Tööle võetakse  Bianca Bailey, armutu ärinaine, kolme lapse ema, inimene, kes on harjunud saama, mida tahab. Asjad aga ei suju loodetud kergusega, esile kerkivad ka aastakümneid varjatud saladused.

Penny Vincenzi (snd 1939) on üks populaarsemaid Briti kirjanikke, kelle teoseid on müüdud maailmas rohkem kui seitse miljonit.

Täiusliku lause surm

Rein Raud

Tallinn : Mustvalge Kirjastus, 2015

Rein Raua käesoleva romaani tegevus toimub eelmise sajandi 80ndate aastate lõpus, Eestile pöördeliste sündmuste keerises.

Autor annab üsna veenva pildi Eesti olustikust vahetult enne taasiseseisvumist ning loob huvitava ja mitmepalgelise tegelaskonna. Nende hulgas on nii  ausate nägude, kuid musta südametunnistusega kui ka oma vabadusega riskivaid südametunnistusega inimesi. Tegelaste kaudu saab lugeja veelkord läbi elada aastakümnete tagused sündmused.

Ilukirjanduslikku teksti on oskuslikult põimitud autori enda mõtted sündmustest ja inimestest tema elus, moodustades põneva ja haarava tervikteose. Need kõrvalpilgud aitavad nii mõnigi kord lahti mõtestada olukorra,  kuhu tegelane on sattunud või selgitada sündmust, mida autor romaanis kirjeldab.

Litsid. 1. raamat, Naiste sõda

Mart Sander

Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2015

Multitalent Sander on kirjutanud suurepärase teose.

Raamat põhineb autori sõnul tõestisündinud lugudel. Kaanepilt on juba intrigeeriv, palja naise taustal kumab läbi tegelik raamatu peategelane, Jossif Vissarionovitš isiklikult.

Pealkirja ei tasu karta ega ennatlikke järeldusi teha, teos on ajalooline romaan. Võtsin ka ise lugemise ette eelarvamustega aga kõik need kadusid kiirelt, isegi asutuse perenaine tundus väga sümpaatne, arukas , intelligentne ja südamilik daam olevat. Rääkimata alluvatest,kellel igal oma lugu. Meelde jäi ühe tüdruku lause: „Vene major võib minu kehast üle käia, aga mu südametunnistus jääb tema haardest välja“.

Raamatus pole ainult naised, vaid väiksed poliitilised nööritõmbajad, kes üritavad iga tuulega seilata kaljude vahelt läbi, puhugu nõukogude või saksa tuul. Imetlusväärne on nende oskus valusate teemade üle naerda.

Katki

Tea Lall

Tallinn : Tänapäev, 2015

Kui raamatu autoriks on sulle teada-tuttav inimene, siis suhtud selle lugemisse paratamatult teistmoodi kui tundmatu autori teosesse. Selle raamatu autor on raamatukogutöötaja Jõgeval.

Kirjastuse Tänapäev 2015. aasta romaanivõistlusel saavutas Tea Lalli romaan III koha.  

Romaan jutustab Ragnest, kes on elus sattunud ummikusse ja üritab sellest välja murda ning panna kokku oma esimene luulekogu. Ta üürib üksiku maamaja, millel on oma eelmisest perenaisest sünge lugu rääkida. Ragne saab sellest teada peidetud päevikumärkmetest. Romaanis ongi tegelikult kolm lugu: Ragne lapsepõlvelugu, tema täisealise naise lugu ja perenaise Milvi traagiline lugu.

Kõiki neid tegevusliine kokku võttes  on see aga romaan armastuse puudumisest, oskamatusest armastada ja tahtmatusest armastada. Kuidagi väga eestlaslik lugu, aga ehk paneb ta lugeja järele mõtlema selle üle, kuidas suhtume me neisse, keda armastame. Me peaksime rohkem sellest rääkima, ja  seda meile kallitele inimestele näitama, et me hing ei oleks katki.

Tähtsad eluplaanid : Rahvusvaheline bestseller

Lori Nelson Spielman

Tallinn : Ersen, 2015

Noor naine kaotab oma ema raskele haigusele. Lisaks sellele tundub, et ta on kaotamas ka iseend... Ema on jätnud tütrele tema enda teismeeas koostatud elueesmärkide loendi, mille see peab nüüd aasta jooksul täitma, et saada kätte oma pärandus. Sügavas leinas Brett ei mõista õieti, mis mõte on ta ema otsusel – Breti lapsepõlveunistused ei sarnane vähimalgi määral ta eesmärkidega kolmekümne nelja aastaselt.

Pärast iga täidetud punkti, saab naine oma advokaadilt ema kirjutatud kirja, millest selgub, et ema tunneb ja suunab oma last paremini kui keegi teine.

Nüüd tundub, et Brett on end alles leidnud. Ja igavesti jääb teda saatma ema lohutuslause: „Varsti on taevas jälle selge, kullake“.

Esimene öökülm 2. raamat Perekond Waverley

Sarah Addison Allen

Tallinn : Eesti Raamat, 2015

„Esimene öökülm“ on teine lugu Waverley perekonnast, romaani „Imeline aed“ järg, mille tegevus toimub kümme aastat hiljem.

Kaasahaarav lugu õdedest, kellele on omistatud erinevad võluvõimed. See on raamat armastusest ja veresuguluse tähtsusest. Müstilisi asju muidugi juhtub ka...

Kirjaoskamatu, kes päästis Rootsi kuninga

Jonasson, Jonas

Tallinn : Varrak, 2014

Raamatus osaleb palju ajaloolisi tegelasi: Harry Truman, Stalin, Kim Jong Il, Hu- Jintao, Rootsi kuningad  ja peaminister  Fredrik Reinfeldt. See osa raamatust tõenäoliselt käib koondnimetuse "poliitiline satiir" alla.

Raamatu peategelane on Lõuna-Aafrika naise Nombeko Mayeki  ja tema kaaslaste seiklused Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Rootsis. Kusagil raamatu keskpaigas mainitakse ka Tallinna. Saatus juhib ta Sowetost välja ja viib kokku väljakannatamatu inseneri, kahe väga sarnase ja väga erineva vennaga, kolme kahtlase otsustusvõimega Hiina  tüdrukuga, salaagentide ja presidentidega.  Raamatus klaarib Jonas Jonasson arveid rassismi, võimujanu  ja täiesti tavalise igapäevase lollusega.

Lühidalt võib raamatu tegevust võrrelda „tormise merega“. Lugu, mida jutustatakse, on nii  ebatõenäoline kui veel olla saab. Aga raamat ei ole nii lustakas, lõbus  ja naerma-ajav  kui „Saja aastane ,kes hüppas aknast välja ja kadus“. Aga siiski väga huvitav lugeda.

Sellise kirjanduse austajatele võiks veel soovitada Romain Puértolas`e raamatut „Imepärane lugu fakiirist kes jäi kinni IKEA kappi“.

Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus

Jonas Jonasson

Tallinn : Varrak, 2012

Jonas Jonasson on ajakirjanik ja kirjanik, kelle esikromaan „Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus“ oli 2010. aasta enimmüüdud raamat Rootsis. Praeguseks on ilmunud ka tema teine raamat „Kirjaoskamatu, kes päästis Rootsi kuninga“.

Neid mõlemaid raamatuid võib iseloomustada Albert Einsteini mõttega „Geniaalsuse ja lolluse vahe on see, et geniaalsusel on omad piirid“.

Need raamatud sobivad neile, kes armastavad head huumorit, mis vahel läheb välja absurdini, kuid samas on neid põnev lugeda. Kirjeldatud seiklused oma pöörasusega on ebatõenäolised ja veidi kriminaalsed, aga nii lustakad ning vaimukad, et hetkekski ei teki tunnet, et lugemist pooleli jätta.

Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus

Raamatu tegevus hakkab hargnema vanadekodust:

„Allan Karlssonil polnud kombeks asjade olemuse üle pikalt juurdlema jääda.
Niisiis jõudis mõte vana mehe peas vaevalt idanema hakata, kui ta juba avaski Sörmlandi maakonna Malmköpingi alevi vanadekodus oma esimese korruse toa akna ja ronis välja lillepeenrasse. Manööver oli kaunis keerukas ja seal polnud midagi imestada, sest Allan sai samal päeval sada aastat vanaks. Vanadekodu saalis peetava sünnipäevapeo alguseni oli jäänud vähem kui tund. Vallavolikogu esimees isiklikult pidi kohale tulema. Ja kohaliku ajalehe reporterid...“.

Väike poiss kasvas ja vanemate õpetussõnadele lisandusid isiklikud tähelepanekud. Pastorid ja poliitikud olid Allani arvates üsna ühesugused, kusjuures polnud vahet, kas nad olid kommunistid, fašistid, kapitalistid või mis iganes. Seevastu jagas ta isa arusaama, et korralikud inimesed mahla ei joo. Samas pooldas ta ema seisukohta, et ka veidi kõrgendatud meeleolus tuleb end korralikult ülal pidada.

Kogu raamat on täis lõbusaid kommentaare maailmapoliitika kujunemise kohta.

Kokkuvõtlikult on raamat tore lihtne lugemine. Sümpaatselt võetakse geograafiliselt läbi mitmete maailmajagude 20. sajandi ajalugu ja muretu Allani elulugu.  Kuidas sattus Allan tulevase president Trumaniga õhtust sööma ja sõitis Churchilliga lennukis ning esimees Mao noore naisega jõelaeval? Seda kõike saate teada raamatut lugedes.

Vee peal

Olavi Ruitlane

Tallinn : ZA/UM, 2015

Raamatu tegevus toimub 1980-ndate Võrus, nähtuna kalamehest teismelise poisi silme läbi. Suhted naabritega, arvamus ilmaelust, esimesed armumised, suudlused, koolielu. Tundub, et raamat on tagasivaade ühe noore mehe kirevale elule. Läbivaks teemaks on siiski kalastamine.

Autor ise on öelnud, et ta puhastab end vee peal. Laeb end uuesti.

Sonettide sarmikas daam : intervjuu Silvia Laidlaga

Tallinn : Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum : SE&JS, 2015

Sarja Elavik 18. raamat „Sonettide sarmikas daam“ on pühendatud näitlejanna Silvia Laidlale, fantastilisele naisele, kes keeldus elulooraamatu välja andmisest aga andis hea meelega intervjuusid. Silvia Laidla räägib avameelselt oma lapsepõlvest, näitlejaõpingutest GITISes ning selleks ajaks ligi 50 aastat kestnud teatritööst. Ka oma abieludest, tema esimene mees oli kirjanik Silver Anniko.

Paljudele meist seondub ta seriaalis „Õnne 13“ mängitud suursuguse proua Sumbergiga.

Elu nagu kiirteel

 Julie Garwood

Tallinn : Ersen, 2015

Cordelia Kane on kasvanud teadmisega, et ta ema on surnud. Isa armastas, hellitas, julgustas teda jäägitult. Noor naine ei tundnud end kunagi millegist ilma jäetuna, ta oli väga armastatud laps.

Isa töötas end lihtsast mehaanikust suure autoremondifirma miljonärist juhiks. Siis aga tabas teda infarkt, mis viis ta igavikku. Surivoodil tunnistab ta oma tütrele, et tegelikult on Cordie ema elus...

Esmasest ehmatusest ja leinast toibununa otsustab noor naine otsida üles inimese, kellest ta pärineb. Ja üllatused ning õnnetused alles algavad.

Üksainus hingetõmme

 Lucy Clarke

Tallinn : Eesti Raamat, 2015

Noorpaar on Eva ema juures Inglismaal puhkusel, Jackson läheb kalastama ja tagasi ei tule. Kaldale jääb maha vaid mehe müts.

Noor lesk ei ole oma mehe perega kohtunud, nüüd hakkab naine oma väljapääsmatus hingeseisundis igatsema kohtumist mehe omastega, kes elavad kaugel Tasmaanias, kuhu neil oli kavas mehega reisida. Nii lendabki ta ette teatamata maakera teisele poolele ning kohtub väikesel saarel Tasmaania ranniku lähedal Jacksoni venna Sauliga, kes on väga ta mehe sarnane.

Romaan on ääretult kaasahaarav.

Villa Amalia

Pascal Quignard

Tallinn : Eesti Raamat, 2015

Prantsuse autori  nüüdisromaan.

Keskealine Ann Hiddeni, pianisti ja heliloojat, kelle elu on viimastel aastatel kulgenud mõnusas ja rahulikus rütmis, tabab ühel õhtul korraga kaks ootamatut sündmust. Ta saab teada, et tema elukaaslane Thomas, keda ta on usaldanud kuusteist aastat, petab teda, ja samal õhtul kohtab ta oma kunagist algkoolisõpra Georges Roehli. Nad ei ole omavahel aastakümneid kohtunud aga teavad kohemaid, et on teineteisele toeks.

Naine ütleb: Ma tahan lõpetada suhtlemise kõigiga... ma tahan oma senise elu kustutada...

Üksildasest Villa Amaliast Ischia saarel saab mõneks ajaks tema pelgupaik. 

Väike suverapsoodia

 Siiri Laidla

Tallinn : Eesti Raamat, 2015

Autobiograafiline romaan viib meid naise lapsepõlve radadele ja veelgi kaugemale, nimelt lindistuste kaudu ka tema isa käidud teedele. Tegu on kaasaegse Eesti maarealismi ereda kirjeldamisega läbi keskealise naise silmade.

Kõik algas hüvastijätuga

Hannah Beckerman

Tallinn : Helios, 2015

See on kaasahaarav perekonnaromaan.  

Rachel, Max ja nende tütar Ellie elasid täiuslikku elu – kuni ühel õhtul lakkas Racheli süda tuksumast.

Aasta jooksul pärast oma surma on Rachel kõrvalt jälgimas oma lähedaste elusid. Ta näeb kuidas ta abikaasa ja tütar kohanevad eluga ilma temata... ja uue naisega nende kodus.

Lõpuks jõuab Rachel tõdemuseni, et vahel on see, mis su südame murrab, just see, millele võid loota. Ja lõpp on üksnes kõige algus ...

Alati ilus : soovitused ja nõuanded

Karmen Tamme

Marikiri Raamat, 2015

Raamatu autor on koolitatud kosmeetik ja jumestaja, ta rõhutab, et oma välimuse eest hoolitsemine peaks olema võimalikult mugav ja lihtne. 
Kaante vahelt võime leida praktilisi näpunäiteid ja soovitusi, kuidas hoolitseda oma naha, näo, juuste, ripsmete, kulmude, silmade, käte, jalgade ja keha eest. 

Elulõng

Victoria Hislop

Tallinn : Varrak, 2015

See on perekonnaromaan. Romaani tegevustik saab alguse 1917. aastal, mil suur tulekahju Thessaloníki linna hävitab. Tegevus läbib pea sadat aastat.

Peategelane on imeliste oskustega käsitööline. Tema elulõnga tikkimine ei sõltu vaid naise enda tahtest, saatus teeb ise omi keerukaid mustreid. Lõpuks aga saab Katerina oma isiklikud elulõngad jooksma just nõnda nagu ta on ära teeninud ja elu näitab oma rõõmsamat külge.

Briti kirjanikku Victoria Hislopit tuntakse tema ajalooliste romaanide järgi. Romaan „Saar“ on ilmunud ka eesti keeles. 

Minu aeg ja selle lugu

Nasta Pino

Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2015

Memuaari kaanefotol on autor oma pojaga seitsmekümnendate lõpupoole vaatamas lähenevat kombaini. Kaantevahelt aga leiame palju huvitavat: Nasta Pino lapsepõlvest sõjaaegsel ja metsavennaaegsel Setumaal. Kooliajast ja ülikooliajast Tartus. Ajakirjanikutööst Elva rajooni häälekandjas. 

Jõeäärne tee

Jayne Ann Krentz

Tallinn : Ersen, 2015

Põnevusromaan koos tänapäevase armastuslooga.

On möödunud kolmteist aastat ajast, kui Lucy Sheridan viimati Suvejõel oma tädil külas käis. Siis oli ta teismeline, salamisi armunud Mason Fletcherisse. Kui noormees ta noortepeolt poolvägisi ära toob, väites et ta on ohus, on Lucy solvunud. Saabudes nüüd, pärast tädiga juhtunud saatuslikku autoõnnetust tagasi Suvejõele, saab Lucy teada, et tol ammusel õhtul oli teda varitsenud tunduvalt suurem oht, kui ta tookord taipas – Mason oli ta tol ööl päästnud kohutava kuriteo ohvriks saamast.

Järjest hakkab juhtuma kummalisi asju, mis omakorda tekitavad küsimusi, millesse Mason ja Lucy üritavad selgust tuua.

Marmorluik : lapsepõlveromaan

Jelena Skulskaja

Tartu : Petrone Print, 2015

„Marmorluik“ on Eesti ühe tuntuma venelannast autori meenutusteraamat. Ta annab meile aimu oma piinarikastest peresuhetest. Kas asi oli selles, et ei isal ega emal olnud normaalset peret, nad ei teadnud, kuidas õigesti lapsi kasvatada, kuidas nendega suhelda? Või milleskis muus? Räigena kõlab lause: „Ema oli valmis andma mulle ükskõik mida, peale armastuse“. 

Inimesed ja aeg : kolhoosiaeg Pajusis

teksti autor Enn Vahemets ; koostaja ja kujundaja Merike Kask

 Pajusi : Pajusi Vallavalitsus, 2015 (Põltsamaa : Vali Press)

„Möödunud kolmapäeval peeti Pajusi rahvamajas Pajusi kolhoosi üldkoosolekut. Ehkki presiidiumilaud ja funktsionäärid laua taga meenutasid tõelist kolhoosiaega, oli tegemist siiski stiilipeoga, mis pühendatud selle kandi ühismajandite kujunemisloost kõneleva raamatu ilmumisele.“ – nii alustas Riina Mägi oma artiklit ajalehes Vooremaa kus andis ülevaate raamatu presentatsioonist.

Just sama vahva kui kirjeldatud üldkoosolek, on ka raamat ise. Millalgi 1970. aastatel asus ajakirjanik Enn Vahemets koostama Pajusi kolhoosi kroonikat. Kirjamaterjal oli säilinud, fotomaterjal sai juurde korjatud ja valmis väärikas teos, milles palju meenutamist väärivat.

Dublin Street

Samantha Young

Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2015

Neli aastat tagasi jättis Jocelyn seljataha traagilise mineviku Ameerika Ühendriikides ja alustas uuesti Šotimaal.  Ta on ehitanud enda ümber kaitsemüüri, millest läbi kedagi ei lase, seeläbi luues peudomaailma, kus ei eksisteeri valu. Ta on enda jaoks blokeerinud eelneva.

Kui eelmine korterikaaslane lahkub, otsustab neiu kolida uude korterisse Dublin Sreedil. Juba sinna sõites kohtab ta meest, kes ta hoolikalt korraldatud maailma segi paiskab. Kangekaelne šotlane on võtnud nõuks teda päriselt tundma õppida ... Kuni sügavaimate hingesoppideni.

Jocelyn võitleb mehe ja nende vahel tärganud tunnetega. Lõpuks jõuab ta lauseni, mida ei suuda ta endale kaua aega  tunnistada: „Ma armastan Sind Braden Carmichael.“

Raamat säriseb seksapiilist.

Jälitatav

Reelika Lootus

Tallinn : Tänapäev, 2015

Jälitatav

Reelika Lootus

Tallinn : Tänapäev, 2015

Tegemist on eesti autori põnevusromaaniga. Tema esikromaani tegevus toimub Ghanas, Lääne-Aafrikas, kuhu  puhkama sõitnud Rebeka läheb. Ta mees elab ja töötab seal aga kuna nende suhted on jahenenud, otsustab naine veeta puhkuse üksi. Lennukis aga tekib silmside ja hilisem sümpaatia Steveniga. Nad otsustavad kohtuda veel.

Peagi saab Rebeka aru, et temast on saanud jälitatav. Steven toetab ja kaitseb naist igal sammul. Nad on kisutud keset intriige, ahnust ja illegaalseid tehinguid. Süütutest inimestest saavad ohvrid.

Teene

 Megan Hart

Tallinn : Ersen, 2014

Perekonnaromaan vestab loo Janelle Deckerist, kel on elust vanaema majast õnnelikud lapsepõlvemälestused. Ta veetis seal oma keskkooli aastad. Lahutatud vanemate lapsena elas ta ema juures, kes ei saanud tema kasvatamisega enam hakkama ja siis kutsuski vanaema ta enda juurde elama. Nüüdseks on Janelle taltunud, elu on teda raputanud ja sakutanud aga seeläbi on neiust sirgunud tubli naine ja ema oma kaheteistkümneaastase pojale. Vanaema on raskelt haige ja vajab hooldamist ja noor naine on valmis vastutust võtma.

Naabermajas elab endiselt Gabriel Tierney, kohalik paha poiss. Selgub, et vastastikused tunded ei ole kuhugile kadunud, kuigi vahepeal on juhtunud hirmsaid asju.