14. juuli 2017

Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat

APTEEKER MELCHIOR JA GOTLANDI KURAT   
INDREK HARGLA            
Tallinn : Raudhammas, 2017
Kuues raamat Indrek Hargla ajalooliste kriminaalromaanide tsüklis, kus kuritegusid lahendab Tallinna apteeker Melchior Wakenstede.

Romaani sündmused viivad lugeja aastasse 1433, kui äsja on tööd alustanud esimene linnakool ja Tallinnat on tabanud äikesetormi tagajärjel ränk tulekahju, mis hävitab vanalinnas mitmeid olulisi hooneid.  
Apteeker Melchior ootab kannatamatult sõnumeid pojalt, kes Lübeckis ametit õpib, kuid saab ühel maikuu päeval temalt üpris kummalise läkituse :
„[...] Sind, kallis isa pean ma aga hoiatama, et püha Luukase päeva aegu asus Lübeckist Tallinna poole teele mees, kelle nime ega nägu ma ei tea, aga ta tuleb kurjade kavatsustega, et inimesi tappa. Sa pead olema valvas, sest ta võib ka sulle surma tuua. [...]“
Poeg kirjutab, et Tallinnasse on tulnud mees, keda hüütakse Gotlandi kuradiks. Kes ta on, miks ta Melchiori vihkab või mida ta Tallinnas teeb, seda poeg ei tea.
Samal ajal palub kaupmees Duseborgh oma surivoodil Melchioril lahendada ühe vana veretöö saladus. Duseborgh oli aastakümneid tagasi aidanud kedagi tappa ja ta vannutab Melchiori, et too aitaks õiglusel võidule pääseda, aga nii, et süütud ei kannataks. Ainsaks vihjeks on surija kummalised viimased sõnad ja kuus hõbedast sõlge.  Kas vanamees oli haigusest segane või oli tema sõnades tõde?
Ja vaevalt jõuab Melchior uurimist alustada, kui vanade pattude viirastused varjusurmast ärkavad.  Kõigepealt tapetakse Melchiori noor õpipoiss, vana Dusenborgi tütrepoeg Ludolf, kes oli väga andekas ja tark poiss ning väga hea mäluga. Mida sellist oli poiss kuulnud või näinud, et pidi surema?  Ja vana apteeker vannub, et paljastab poisi mõrvari, et too saaks igati õiglase karistuse sellise võika kuriteo eest.
Kuid Melchior ei saa asjadest kuidagi selgust. Lõpuks otsustab ta minna Pirita kloostrisse, et nõu pidada seal aednikuna töötavalt tütre Agathaga.  Ja too aitabki isal lahti harutada keerukad sõlmed, näidates, millist teed pidi Melchior tõe teada saamiseks edasi peaks minema.
Üsna pea veendub Melchior, et Gotlandi kurat on tõesti Tallinnas ja on oma järgmiseks ohvriks valinud Melchiori enda. Näiliselt enese kaitsmiseks rändab ta Tartusse, kuid tegelik eesmärk on Dusenborgi suguvõsa mineviku uurimine. Siis ehk saab Melchior asja ka lahendatud.
Tagasi Tallinnas, ei jää apteekril muud üle kui võtta appi kavalus, et mõrvar end ise paljastaks :
Melchior hingas kiiresti sügavalt sisse ja sundis ennast hästi rahulikuks. Ta oli nüüd alustamas ühte oma elu kõige suuremat valemängu ja kõige räigemat pettust. Ta pidi hoolikalt lõksu üles seadma ja lootma, et ahela kõige nõrgem lüli murdub.“

Romaani teine tegevusliin toimub Lübeckis, kus Melchiori pojast on saamas salamõrtsukate vennaskonna liige, ta võitleb oma armastuse eest ja jahib suguvõsa needuse saladust. Tema isa aga ei tea midagi poja tõelisest olukorrast.


10. juuli 2017


TULELAPS 
Tremayne, S. K
Tallinn : Pegasus, 2017
Kui 30-aastane Rachel Daly abiellub lühikese tutvuse järel endast 10 aastat vanema äriõiguse advokaadi David Kertheniga, loobudes oma tööst ja iseseisvast elust Londonis, et asuda elama abikaasa perekonnale juba põlvkondi kuulunud Carnhallowi häärberisse Lääne-Cornwallis, on naise sõbrad tõeliselt üllatunud.
Kuid Rachelile hakkab uus kodu kohe meeldima, ta hakkab armastama oma õrnahingelist kasupoega Jamiet ning tulevik näib tema jaoks vaid rõõmu pakkuvat.
Kui Rachel püüab sisse elada oma uude ellu, viies end kurssi perekonna häärberi sajandite vanuse ajalooga, õppides tundma oma kasupoega ja planeerides oma edasist elu, hakkab Jamie äkki kummaliselt käituma :
„Astun autost välja ja naeratan oma kasupojale.[...] Jamie vastab napi naeratuaega – kuid peatub samas, jääb seisma, nagu oleks sillutise külge kasvanud, ning seirab mind pika, kummalise, keskendunud pilguga. Otsekui ei mõistaks ta, kes ma olen või miks ma siin olen. Ehkki oleme nüüd juba nädalaid kõrvuti elanud.
Püüan rahulikuks jääda. Tema käitumine on kummaline – ent ma tean, et ta leinab ikka veel oma ema. [...].
Kas ta jääb veel kauaks nõnda tardunult vaikima? Ma ei jaksa seda taluda. Kummaline olek püsib veel mitu piinarikast sekundit. Siis ta leebub.“
Iga järgnev kummaline käitumine ja häirivad märkused Jamie poolt panevad naise kahtlema, kas poiss ikka kannatab ema surmast tingitud trauma taga järjel või on Jamie eesmärk karistada teda, Rachelit, et too tungis nende ellu.
Ometi ajendab miski Rachelit uurima minevikku ja ta avastb nii mõndagi, mida David ei ole talle rääkinud :
„Üle toa läinud, leian pähklipuust nurgalaualt oma sülearvuti. Avan selle, kõhklen hetke, tõmban sügavalt hinge ning tipin siis kiirustades otsingumootorisse : „Nina Kertheni surm“.
Ma pole seda kunagi varem teinud : selleks ei paistnud olevat vajadust. David rääkis mulle, et Nina on surnud. Ta kirjeldas seda traagilist sündmust : Nina kukkus Morvellanis šahti. [...]
Mu sõrmed värisevad, kui ma lehte kerin ja mõnel tõenäoliselt sobival saidil klõpsan. Kohalikud uudised. Kenasti võrgumaailmas tallele pandud.
Laipa pole leitud.
Sukeldujad otsivad ikka veel, kuid ei ole midagi avastanud.
Surnukeha jäigi leidmata.
Jamiel on õigus. Surnukeha jäigi leidmata. Ometi asub Zennoris haud. Koos epitaafiga“
Davidile ei meeldi Racheli tungivad küsimused mineviku kohta ja tema seletus paneb naise veel rohkem kahtlema. Kuidas ikkagi tegelikult suri Nina ja kas tema surmast teatakse rohkem kui räägitakse?
Jamie aga jätkab vihjete tegemsi. Kui jõuab kätte jõulukuu, hakkab Rachelile tunduma, et tõeks võib saada kasupoja hirmunult lausutud sõnad talle : „Jõuludeks oled Sa surnud“.
Ja siis juhtubki midagi täiesti uskumatut, mis viitab, et Racheli ja Davidi abielu läheneb oma vääramatu lõpuni.

Kas on aga asjad nii nagu Rachelile näivad või on need vaid naise luulud?