NÕIATANTS
Margus Sanglepp
Tallinn : Tänapäev, 2017
„Nõiatantsu“ tegevus viib lugejad 17. sajandi
lõpu Eestimaale, kui sealt on üle käinud sõjad, katk ja nälg. Oli aeg, kus
levis ebausust tingitud nõiajaht.
Romaani keskmes on Paeste küla talurahvas ja
mõisaelanikud. Kui õnnetuse tagajärjel põleb maha väga vana külakirik ja tules
hukkub ka kohalik kirikuõpetaja, lisaks veel tabab maad ikaldus, hakkab kohalik
rahvas külamoori õhtusel süüdistama Sooääre peremeest Arot ja tema abikaasa Ehat,
kelle tütrel oli sündides nõiamärk otsa ees.
„Ennustaja ja ravitseja Põrna-Kai esines igal
võimalusel oma versiooniga, mida adrakohtunik oli keeldunud kuuld võtmast.
„Vanapagan käis maa peal raevutsemas, sest tema laps ristiti vastu tahtmist.
Sooääre Aro tütrel oli sündides põrgumärk otsa ees, see on seal praegugi“,
seletas vanamoor naistele. „Küllap tema pärast meie kirik maha põleski.““
Küla saab küll uue pastori, kuid Gottlieb
Rennenbaum on väga jäikade vaadetega, kes sugugi ei usu maarahva siirast jumalale
pühendumist, vaid pigem seda, et nad tumedaid jõude kummardavad. Pastori
suureks eemärgiks saab nõiajaht saatana teenijatele.
Esialgu on kõik enam-vähem rahulik. Kui aga
mõisproua Mathilda von Maydell tõllaõnnetusel hukkub ja lisaks üks armukade
poolearuline külaneiu teist külaneidu nõiaks käimises süüdistab, näeb pastor
oma suurt võimalust ja asub tegutsema. Kuigi maarahva seast pärit köster Karl
Sandgrub (ta on tolle aja kohta saanud suurepärase hariduse) ja kohale saadetud
adrakohtunik Grünewald püüavad teha kõik, et pastorit peatada, suudab too
ikkagi päris suure kahju tekitada, enne kui mõisnik ise linnast kohale jõuab.
Kuid siis tuleb ilmsiks Rennenbaumi sünge
minevik...
Romaan sai kirjastuse Tänapäev 2106. aasta
romaanivõistlusel III koha.