18. detsember 2015

Talvine külaline
Talvine külaline
Pam Jenoff
Tallinn : Ersen, 2015
Romaanide „Komandandi tüdruk“ ja „Diplomaadi naine“ autori Pam Jenoffi sulest on ilmunud taas kaasahaarav romaan sõja ajal sündinud armastusest ja rasketest valikutest, mis on nii huvitavalt kirjutatud, et on üsna raske enne lõppu käest panna.
Peategelanna, 91-aastane Helena Nowak paisatakse ühe ootamatu külaskäiguga ajas tagasi 73 aastat.
„Aga minu juures ei ole keegi kunagi käinud ja minul pole kunagi midagi selle vastu olnud ja ma pole vabatahtlikult ennast välja pakkunud. Nad lihtalt ei tea, kes ma olen. Minu lugu ei räägi getodest ja vangilaagritest, vaid väikesest külast mägedes, ööpimeduses seisvast kabelist. Peaksin selle vist kirja panema. Nooremad ei mäleta ja kui mind pole, ei ole mitte kedagi teist jäänud. Ajalugu ja need, kes selles elasid, kaovad tuulde. Aga ma ei suuda. Asi pole selles, et mälestused on liiga valusad – ma elan neid igal ööl uuesti läbi, see on nagu katkematu film minu peas. Aga ma ei suuda leida sõnu, mis teeksid au inimestele, kes elasid, ja sündmustele, mis meie seas aset leidsid“
1940. aasta talve hakul elas naine natsiokupatsiooni aegses Poola külakeses Biekowices. 18-aastase noore neiuna kasvatas ta koos oma kaksikõe Ruthiga nooremat venda ja kahte väikest õde.  Kaksikud, tugev ja iseseisev Helena ning ilus ja vaikne Ruth,  moodustasid tugeva liidu, kaitsmaks oma väikest perekonda ohu eest, mida sõda neile aina lähemale tõi.
Siis aga muutus kõik, kui Helena leidis metsast vigastatud juudi rahvusest ameerika langevarjur Sam Roseni. Ohte trotsides ja oma eluga riskides, varjas ta meest nii võimude kui oma perekonna eest. Murest mehe pärast, kui keegi peaks ta avastama, kasvas välja peagi vastastikune sügav kiindumus, seejärel armastus. Helena ja Sam teegid plaane tulevikuks, millest ta vaikis isegi Ruthi ees. Ja kui ilmsiks tuli suur saladus, mida ema oli perekonna eest varjanud pikki aastaid, mõistis Helena, et saab suurima ohu eest oma peret kaitsta, vaid veendes neid kodu hülgama ja põgenema.

Kuid tema valikud äratasid Ruthis kadedust, mis lõppes reetmisega ning käivitas sündmuste jada, mille lõplik tõde selgub alles aastakümneid hiljem Ameerika Ühendriikides.

7. detsember 2015

 
Paha paik
Gillian Flynn
New York Timesi bestseller
Kirjastus Varrak  2015

Ameerika kirjandusest leian harva midagi, mis mind tõeliselt köidaks, seepärast ootas raamat oma lugemisjärge päris pikalt. Ometi osutus just see romaan üheks viimase aja põnevamaks lugemiseks. On see kriminaalromaan? Või psühholoogiline – süüvimine inimvaimu põhjatusse sügavusse? Või inimese kujunemine lapsepõlvetraagikast normaalseks (või mitte)  ühiskonnaliikmeks?
Lugu ise justkui lihtne. 7-aastane Libby näeb/kuuleb pealt oma ema ja kahe õe mõrva, 15-aastane vend Ben mõistetakse süüdi ja eluaegset vanglakaristust kandma. Nüüd, 24 aastat hiljem, kistakse mõrv müsteeriumide fanaatikutegrupi poolt uuesti päevavalgele, sest arvatakse, et Ben ei ole seda tapatalgut sooritanud.  Üleni negatiivsust õhkav Libby, kes pole päevagi töötanud ja elab nagu juhtub, nõustub lõpuks tollaseid sündmusi meenutama, kuid ainult sellepärast, et talle lubatakse selle eest raha. Kuid nüüd kerkivad küsimused, sh kes siis tappis kui seda ei teinud Ben?  Oma otsingutes jõuab ta tõeni, arvata võib, et koos sellega suudab ka ta oma raskest taagast vabaneda.
Lugejat viib autor paralleelselt minevikku, loo hargnedes avanevad nii ema kui vend Beni sisemaailm, nende arusaam ja võimalus eluga hakkama saamiseks.
Raamatut on peetud süngeks, tumedaks, painavaks. Mina pakuksin – mõtlemapanevaks. Siin ei olnud ju tegelikult sellist hävitavat kurjust, pigem 1980ndate süvenev narkomaania noorte seas, ärahellitatud rikkurite võsukesed, nohik, kes otsib tähelepanu, majanduslanguse käes vaevlev farm, rikutud psüühikaga ja vanemateta kasvanud tüdruk. Olude kokkusattumisel – „totaalne häving“.

4. detsember 2015


Mägi meie vahel
Charles Martin
Tallinn : Varrak, 2015
Raamatu tegevus algab mõneti tuttava situatsiooniga: peategelased ootavad lennujaamas oma lennu väljakuulutamist, kuid läheneva tormi tõttu lend tühistatakse. Viimases hädas tellitakse tšarterlend. Keset  lendu piloodi  süda seiskub ning lennuk maandub kõledale inimasustuseta maa-alale. Tegelaste elu pööratakse ainsa hetkega pahupidi, algab raske füüsiline ja psühholoogiline võitlus ellujäämise nimel.
Peategelased Ben ja Ashley peavad emotsionaalselt pingelises olukorras väga õigeid ja elutähtsaid otsuseid langetama. Lisaks füüsilisele valule on neil ka sügavad hingepiinad.  Ashleyl  seisab ees pulmapidu, kuid ta kahtleb oma valiku õigsuses. Beni vaevavad aga oma naisele öeldud sõnad, mida ei saa enam tagasi võtta... Ta räägib oma tunnetest ja mõtetest diktofoni, kuid mitte teistele.
Ashley mõtiskleb: „Mis värk on meestega ja kogu selle stoilise oma tunnetest mitterääkimisega? Miks nad ei või meile lihtsalt öelda, mida nad mõtlevad? See pole mingi raketiteadus. Armastus on läbielamist väärt. Ükskõik kui valus see poleks.“  Endale andeks andmine osutub kergemaks sõnades kui tegudes.
Ben ja Ashley on kolme ja poole kilomeetri kõrgusel mägedes. Nad näevad vaadet, mis ulatub sada või sada kakskümmend kilomeetrit eemale, kuid näha pole ühtegi elektrituld. Ben ütleb: „ Ma tõstan oma silmad mägede poole. Kust tuleb minu abi...“
See on liigutav lugu tavalistest inimestest, kes näevad vaeva selle nimel, et säilitada usku tulevikku.

Elamusrikkaid hetki raamatu seltsis!