9. mai 2019

ÄRA UNUSTA MIND pilt
HELJU PETS        ÄRA UNUSTA MIND     
Tallinn : Tänapäev, 2019 
Järg autori romaanile „Meelespead“, mis ilmus 2015. 
Romaan jätkub sealt, kus eelmine raamat pooleli jäi. Ede Müller on lõpetanud Hiiumaal põhikooli ja jätkab õpinguid keskkoolis Tallinnas. Elukohaks on endise pioneerijuhi Tiiu Orgi kodu, kus teda lahkesti vastu võetakse ja koheldakse kui oma last. 
Esialgu võtab kõik uus harjumist – uued inimesed, uus linn ja uus kool.  
„1. september. Ede-Marie esimene koolipäev uues koolis. Ede magas kogu öö rahutult. Iga tunni tagant ärkas, vaatas kella. Ta ootas hommikut ja samas ka kartis. Tiiu oli lubanud esimesel koolipäeval kaasa tulla ja see rahustas natuke.“ 
Ede leiab endale pinginaabri Liliani näol sõbranna, kuigi ülejäänud klassis ei näinud olevat üksmeelt. Algul hoiab Ede kõigist klassikaaslaste tegemistest kõrvale, kuid pikkamööda harjub ta nendega ning suhted paranevad. Klassikaaslaste seas on väga erinevaid karaktereid - Margus ja Raul olid juba lasteaiast saati lahutamatud sõbrad, Nikolai Smirnov ehk Kolja oli klassi naljahammas, pinginaabri Liliani vend õpib hoopis vene koolis. Lapsed olid pärit eesti-vene peredest ja see lõi teistsuguse õhustiku. 
„Ede imestas, kuidas vene nimedega ja eesti nimedega õpilased ühes klassis koos õpivad. Vene nimedega õpilased rääkisid korralikult eesti keelt, aga vene keele tundides nägid nad samuti vaeva grammatika õppimisega kui teised.“ 
Edel tekivad esimesed kiindumused, kõigepealt klassivend Marguse näol ja seejärel tõsine armastus klassivend Koljaga. Kuid ometi teeb tüdruk poisile haiget ja näib, et seegi suhe puruneb. Kuid noored lepivad. 
Ede lõpetab kooli, astub ülikooli ja Koljaga on neil imeilus kirjavahetus. Kuid siis sekkub nende suhtesse Tiiu ema Esna ja noorte suhe katkeb. 
Ede kohtub Taneliga ja abiellub üsna varsti. Mees on temast 8 aastat vanem ja elus kogenum ning Edele tundub, et sellist kogenud inimese ta oma ellu just vajabki. Siis sünnivad lapsed ja elu liigub oma vaikset rada. 
Kooli ajal pinginaabri kodu külastades kohtus ta karkudega mehega, kes luitunud linnaosa maja ees koos teiste meestega suitsu pahvis. Aastaid hiljem saab ta teada selle mehe nime: 
Ede avas passi ja luges : „Hugo Müller...“ 
Kuum jutt käis Ede südamest läbi, kõrvus hakka kohisema. Ta vaatas altkulmu kahte karku, üht lõdvalt rippuvat püksisäärt, kulunud puhvaika hõlma. Ede vedas pilgu aeglaselt mehe kortsulisse näkku ja edasi silmadesse, mis olid meelespeavärvi.“ 
Aastad mööduvad, elu viib Ede tagasi Hiiumaale ja ühe reisi ajal Moskvasse kohtub naine ootamatult taas Koljaga. Hetkega on selge, et nende armastus ei ole kuhugi kadunud.  
Koos nende vaikse armastusega muutub ka elu. Eesti saab tagasi oma iseseisvuse, elu muutub keerulisemaks, lapsed kaugenevad ja Taniel muutub aina imelikumaks. Pärast Kolja ja Tanieli surma kaotab ka Ede elutahte.