23. veebruar 2017

Viimastel aastatel eestlaste lugemislauale jõudnud prantsuse nüüdisaegne kirjandus.
Soovitab Triinu Tamm. „Loomingu Raamatukogu“ peatoimetaja ning tõlkija 
Väärtkirjandus
CHARLES BAUDELAIRE. „Mu alasti kistud süda”. (Tõlkinud Kristjan Haljak, saateks Hasso Krull. LR, 2014.)

MARCEL PROUST. „Valik esseid”. (Tõlkinud. Triinu Tamm; koostanud ja järelsõna Marek Tamm; eessõna: Tõnu Õnnepalu. LR, 2015.)

FRÉDÉRIC GROS. „Kõndimise filosoofia”. (Tõlkinud Mari Tarendi, Tallinna Ülikooli kirjastus, 2016.)
LOUIS-FERDINAND CÉLINE. „Vestlused professor Y-iga”. (Tõlkinud. Heli Allik, LR, 2013.)
LOUIS-FERDINAND CÉLINE. „Surm järelmaksuga”. (Tõlkinud Heli Allik, Varrak, 2017, ilmumas.)
J. M. G. LE CLÉZIO. „Karantiin”. (Tõlkinud Triinu Tamm, Varrak, 2013.)
J. M. G. LE CLÉZIO. „Torm”. (Tõlkinud Kaja Riesen, Eesti Raamat, 2015.)
MILAN KUNDERA. „Naeru ja unustuse raamat”. (Tõlkinud Pille Kruus, Varrak, 2014.)
MICHEL HOUELLEBECQ. „Platvorm”. (Tõlkinud Indrek Koff, Varrak, 2016.)
MICHEL HOUELLEBECQ. „Alistumine”. (Tõlkinud Triinu Tamm, Varrak, 2016.)
MICHEL HOUELLEBECQ. „H. P. Lovecraft. Maailma vastu, elu vastu”. (Tõlkinud. Heli Allik, LR, 2016.)
MATHIAS ÉNARD. „Varaste tänav”. (Tõlkinud Heli Allik, Varrak, 2016.)
LAURENT BINET. „HHhH”. (Tõlkinud Anti Saar, Varrak, 2016.)
JEAN-PHILIPPE TOUSSAINT. „Tung ja kannatlikkus”. (Tõlkinud Triinu Tamm, LR, 2017)
JEAN-PHILIPPE TOUSSAINT. „Põgenemine”. (Tõlkinud Leena Tomasberg, Varrak, 2017, ilmumas)
NANCY HUSTON. „Murrangujooned”. (Tõlkinud Triinu Tamm, LR, 2012.)
NANCY HUSTON. „Loominspäevik”. (Tõlkinud Leena Tomasberg, LR, 2016.)
KATRINA KALDA. „Jumalate aritmeetika”. (Tõlkinud Anti Saar, Varrak, 2014.)
KATRINA KALDA. „Seal, kus puudel pole varje”. (Tõlkinud Anti Saar, Varrak, 2017, ilmumas.)
RICHARD MILLET. „Märkmeid Eestist”. (Tõlkinud Eda Lepp, LR, 2014.)
KIM THÚY. „Ru”. (Tõlkinud Triinu Tamm, LR, 2014.)
AMÉLIE NOTHOMB. „Sinihabe”. (Tõlkinud Pille Kruus, Tänapäev, 2013.)
AMÉLIE NOTHOMB. „Helge nostalgia”. (Tõlkinud Pille Kruus, Tänapäev, 2015.)
DAVID FOENKINOS. „Delikaatsus”. (Tõlkinud Pille Kruus, Tänapäev, 2013.)
DAVID FOENKINOS. „Mälestused”. (Tõlkinud Pille Kruus, Tänapäev, 2015.)
ROMAIN PUÉRTOLAS. „Imepärane lugu fakiirist, kes jäi kinni Ikea kappi”. (Tõlkinud Anti Saar, Varrak, 2014.)


14. veebruar 2017

TORMIÕDE pilt
LUCINDA RILEY     TORMIÕDE : ALLY LUGU   
Tallinn : Varrak, 2017
Sari : Varraku ajaviiteromaan
Romaanisari seitsmest õest jätkub. 33 aastat tagasi lapsendas salapärane Pa Salt 6 tüdrukut. Aastate jooksul sai neist perekond.
Surres vana mehena, pärandas ta testamendiga tütardele varanduse ning lisaks igale tütrele mõistatuslikud viited tema päritolu kohta, et soovi korral nad saaksid välja uurida, kust nad pärit on ja kes on nende tõelised vanemad.
Teine raamat jutustab vanuselt järgmise õe, Ally loo.
Ally on väga osav avamere purjetaja, kes on osalenud paljudel rasketel regattidel ja neid ka võitnud. Kuid lisaks on ta ka andekas muusik.
Ta on just tutvunud kuulsa purjetaja Theo Falys-Kingsiga ja veedab tema seltsis aega, kui kasuisa surmateade temani jõuab. Täielikus šokis Ally pöördub kiiresti koju.
Veetnud mõne päeva õdede seltsis, naaseb Ally tavaellu, kuid isa surmaga harjumine võtab aega. Ta leiab lohutust Theolt, kellest on saanud tema armastatu ja kõik näib liikuvat rahulikuma ja õnnelikuma tuleviku suunas. Kuid kohutav purjetamisõnnetus purustab taas Ally lootused.

Püüdes end veelkord kokku võtta, süüvib Ally järk-järgult isa antud vihjetesse oma päritolu kohta. Ja need viivad teda Norrasse, kuhu ta kohale lendab, et leida kinnitust oma kahtlustele. Ja põnevust tõuseb haripunkti, kui selgub, et tema suguvõsa lugu võib olla seotud 19. sajandi lõpu Norra ühe kuulsaima laulja Anna Landviki ja helilooja Edvard Griegiga.
Kas Allyl õnnestub teada saada, kes ta tegelikult on ja kas ta leiab lõpuks hingerahu pärast nii raskeid kaotusi? Ja ehk on elul siiski talle varuks ka mõni üllatus?
Lugege kindlasti ka esimest raamatut „Seitse õde : Maia lugu“.