Diktaatorite lapsed : nende elu ja saatus

Tallinn : Kunst, 2015

Raamatu koostajad on Jean-Chrisophe Brisard ja Claude Quetel.

Raamatus tutvustatakse meile 20. sajandi mõjuvõimsate diktaatorite laste lapsepõlve. Me keegi  ei saa valida oma vanemaid, ka kogu perekond ja suguvõsa on eelnevalt määratud.

Mõnes kirjeldatud  lapses nähti  ja nähakse dünastia jätkajaid : Aleksandr Lukašenka noorim poeg polnud veel nelja aastanegi, kui  ta ilmus ametlikult koos isaga avalikule üritusele. Teda ei säästeta millestki. Ametlikud visiidid, protokollilised tseremooniad ja poliitilised kõned on saanud osaks lapse igapäevaelust.  Nii valmistatakse last ette  isa mantlipärijaks. Süüria praegune president Bashar al-Assad õppis silmaarstiks ja töötas Londonis, kuid 1994. aastal lõi Süüria  režiim vankuma ja Bashar kutsuti kodumaale tagasi. Ta tegi kõik selleks, et isale mitte pettumust valmistada....

Teisi lapsi omakorda koheldi samamoodi nagu riigi ülejäänud rahvast: neid seati propaganda nimel rambivalgusesse või pandi hoopis vaka alla, saadeti eksiili, öeldi neist lahti, et nad ei heidaks varju oma ülivõrdes isale. Näiteks Hiina kommunistist revolusionäär Mao Zedong kohustas 1930. aastatel oma naist andma vähemalt  kaks enda vastsündinud last talupoegadele. Tema juhitud kodusõjas ei saanud enda  koormamist lastega juttugi olla. Isegi kui tegu oli tema enda lastega. Rumeenia kommunistliku partei peasekretäri Nicolae Ceausescu tütar Zoia  kannatas pideva jälgimise all oleku tõttu, ent oli sellega harjunud – see oli hind, mida tuli maksta võimul sedavõrd lähedal olemise eest.

Kõigil neil lastel puudus valikuvabadus ja isiklik elu. Neid valvasid pidevalt julgeolekutöötajad ja ihukaitsjad, nende tuleviku üle otsustasid ja otsustavad vanemad. Võimatu on muuta oma perekonda ja sellele eelnevat ajalugu. Neist lastest on saanud tegelased stsenaariumis, mida nad ise ei ole kirjutanud.

Raamatus on kirjutatud  seitsmeteistkümne diktaatori  ja nende laste elukäigust. Igal  peatükil on ise autor, mis teeb lugemise eriti huvitavaks, sest need autorid  on endi käsitletud diktatuuride asjatundjad.

Põnevat lugemist!