Marjustini sajand : kõnelused Marju Lauristiniga elust, Eestist, Euroopast

 Marju Lauristin, Margot Visnap, Ene Hion

Tallinn : HEA LUGU , 2016

Marju Lauristini enda ja kahe tuntud ajakirjaniku poolt kirjutatud raamat ühendab ühe suguvõsa ja  Eesti ajaloo,  koduse poliitika ja Euroopa probleemid.

Huvitavate küsimuste ja arutelude ning emotsionaalsete monoloogide kaudu saab lugeja teada Marju Lauristini esivanematest, lapsepõlvest,  tema mõtetest hariduse, Eesti poliitikute ja Euroopa poliitika kohta.

Pärinedes huvitavast suguvõsast ja sündinud veendunud kommunistide perre, näinud kõrvalt oma vanemate ideaalide lagunemist ja  saanud ise tunda ENSV aegse poliitika nõmedust, oskab ta anda õiglast hinnangut ajastule, mis oli Eesti inimestele keeruline.

„Olen lapsepõlvekodus palju kokku puutunud põrandaaluse kommunistliku liikumise tegelastega, kuulanud nende omavahelisi vaidlusi ja meenutusi ja võin öelda, et enamus neist olid oma revolutsioonilises nooruses pühendunud idee-inimesed, kes kujutasid tõsimeeli ette, et on võimalik luua õiglane, ilma vaesuse ja ebavõrdsuseta ühiskond. Nende särasilmsus ja õhin olid siirad, nagu see on ka praegustel noortel kapitalismi vastu protestijatel“

Õppides TÜ  ja olles aastakümneid samas ülikoolis õppejõud, suudab ta anda huvitava pildi eesti kõrgharidusest, meenutades üliõpilaselu, üliõpilasi ja õppejõude.  Erilise soojusega meenutab ta eesti ajakirjandushariduse rajajat Juhan Peeglit.

Veenvalt kirjeldab ta Eesti Vabariigi algusaastaid ja oma ministriks oleku aega, mil süda oleks tahtnud hoopis teisiti teha, kuid majanduslik olukord riigis ei võimaldanud. Ja seega elas ta neid vastuvõetud otsuseid raskelt üle.

Nauding on lugeda targa inimese mõtteid  ja arvamusi Eestis toimunu  ning hetkel toimuva kohta.  Ja ta oskab ja julgeb olla kriitiline. Eriti Eesti tipp-poliitikutest rääkides.

Olnud mõnda aega eemal aktiivsest poliitikast, püüab ta nüüd Euoopa Parlamendis olles veel midagi ise ära teha Eesti ja Euroopa heaks, et ei jääks vaevama mõte,  kuidas kõik oleks võinud olla.

Kas Marju Lauristinist oleks võinud saada Eesti president? Ta ise vastab sellele küsimusele nii :

„Kui oled nõustunud presidendiks kandideerima, pead valituks saades arvestama viie aastaga. Mulle ei ole enam viite aastat antud. Võibolla on mulle füüsiliselt antud viis, kümme aastat. Aga vanadus annab märku, millest on tõsiselt kahju“.