Siiski veel Alice

Lisa Genova

Tallinn : Kunst, 2016

Dr Alice Howland on Columbia ülikooli tunnustatud keeleteadusprofessor. Kui talle ei tule enam sõnad meelde ja ta hakkab jooksmas käies ära eksima, peab Alice silmitsi seisma muserdava diagnoosiga: varajane Alzheimeri tõbi. Samal ajal kui siiani energiline naine püüab võimalikult kaua oma eneseteadvuse külge klammerduda, peavad Alice’i kolm täiskasvanud last ja abikaasa abituna pealt vaatama, kuidas nende ema iga päevaga üha rohkem ja rohkem eemaldub.

Ära armasta mind enam

Tea Lall

Tartu : Fantaasia, 2016

Eesti Kirjanike Liidu 2015. aasta romaanivõistlusel äramärgitud teos „Ära armasta mind enam“ on Eesti elust kõnelev romaan. Autor on jõgevamaalane.

Kolm tõrjutud teismelist sõbrunevad ja toetavad üksteist. Läbi nende pilgu kajastuvad tänased pereprobleemid: ajal, mil isad-emad lähevad Soome tööle ja perekonnad lagunevad, joomarlus, arutu raiskamine ja muud kaasaja pahupoole näited on romaanis esindatud. Kas noortel on kuskilt abi loota või jääb loota vaid endale?

Lumivalgeke peab surema. Kriminaalromaan

Nele Neuhaus

Kirjastus Tänapäev, 2016

   Saksa kirjaniku kriminaalromaani peategelased , uurijad Pia Kirchhoff ja Oliver von Bodenstein asuvad uurima juhtumit, kus naine on kukkunud jalakäijate sillalt otse all sõitvale autole ja koomas. Tunnistajad ütlevad, et naine lükati sillalt alla. See on Tobias Sartoriuse ema.  Tobias mõisteti kaudsete süütõendite alusel 11 aastat tagasi süüdi kahe seitsmeteistaastase tüdruku kadumises ja kohus mõistis talle kümme aastat vanglakaristust. Nüüd on Tobias taas vabaduses ja kodukülla tagasi tulnud. Tema vanemad on pingete tõttu lahku läinud, isa restoran suletud, hooned ja maa küla kõige rikkamale mehele üle läinud. Külaelanikud on tulvil vaenu, vaikivad ja ei taha tunnistusi anda. Siis kaob veel üks noor neiu. Ja siis on kohalikud kindlad, et süüdlane on Tobias. Uurija Piia Kirchhoffil on aga tekkinud mitmeid kahtlusi ka Tobiase 11-aasta taguse süü osas, ta hakkab uuesti uurima vana juhtumit. Sündmused hakkavad kiiresti arenema. Selgub, milleks vanemad oma laste nimel võimelised on ja milleks mõni naine mehe edu nimel valmis on. Välja tuleb ka testamendipettus. Kaasakiskuvalt põnev ja haarav kriminaalromaan,  mis avab kirjaniku Bodensteini ja Kirchhoffi lugude sarja.

Odini poeg Tagapäikese külmunud maalt

Kaire Sumberg

Tallinn : Mixi Kirjastus, 2015

Siin ta nüüd oli – maal! Pisikeses külas, kus elas vast mõnikümmend inimest, vanad ja lapsed kaasa arvatud. Tema, eluaegne linnatüdruk, kelle jaoks isegi Tartu kohati liiga väike oli tundunud.

Kõik selles linnas oli tema jaoks üle mõistuse tavaline ja etteaimatav, juba üle kahekümne viie aasta.

Nii algab romaan  noorest naisest, kes jätab seljataha oma elukaaslase, sõbrad, karjääri ja mugavustega linnakorteri ning kolib mahajäetud Metsaääre tallu üksi elama. Sügisvihm sajab läbi katuse, talvekülm poeb õuest tuppa, tuisk ajab teed umbe… Ometi ei teki tal mõtetki vahetada seda kõike endise justkui õlitatult kulgenud linnaelu vastu. Ja kui siis tallu tulevad lambad ning ühes nendega viikingi-verd pikka kasvu noormees, teeb Andra elu uue pöörde.

Romaanis tulevad  esile maal elamise raskused ja võlud. Kumbad saavad otsustavaks? Samuti noorte tunnete keerulised teed, kui need on omavahel lahti rääkimata.

Lihtne ja eluline, väga hästi kirjutatud raamat.

Stalini tütar : Svetlana Allilujeva erakordne ja tormiline elu

Rosemary Sullivan

Tallinn : Tänapäev, 2015

Kaasahaarav teos Svetlana Allilujevast, naisest, kes kogu oma elu püüdis pääseda oma isa, Jossif Stalini, nime varjust.

 „Mida tähendab sündida Stalini tütrena ning kanda kogu elu isa nime raskust, millest pole kunagi võimalik vabaneda? Ükskõik kuidas Svetlana Allilujeva ka üritas, ei pääsenud ta kunagi Stalini varjust. Ta kurtis : „Kuhu ma iganes läheksin, Austraaliasse või mõnele saarele, jään ma alati oma isa nime poliitvangiks.““

Svetlana ise jagas oma elu alati kahte, enne ema surma ja pärast seda, kui tema maailm täielikult muutus. Ja ta oli sel hetkel vaid 6,5 aastat vana.

Pilvitu lapsepõlv, nooreks naiseks sirgumine ja püüd leida oma tee. Kuid isa vari saatis teda igal pool. Isegi pärast isa surma ja oma perekonnanime asendamist ema neiupõlvenimega, ei jäetud Svetlanat rahule. Ta oleks olnud justkui Nõukogude Liidu omand.

Läbi valusate kogemuste õppis ta mõistma, et ei koge iial siiraid inimtundeid ning see muutis ta iseloomu ning ta hakkas inimesi kohtlema kui mängukanne.

Nõukogude Liidust põgenemine 1967. aastal 41-aastase naisena, kaasas vaid enda kirjutatud mälestuste käsikiri, oli kui kõrvakiil Kremlile. Svetlana lootis sellise teoga vabaneda mineviku painest ja luua omale uus tulevik vabas ühiskonnas.

 „11. märtsi varastel hommikutundidel astus Svetlana üle nähtamatu piiri türanniamaailma ja vabadusemaailma vahel.  Muidugi ei saanud see mingilgi moel olla lihtne. Algas tema elu teise poole rännak tundmatusse, ent kui ta lootis vabaneda oma isa nime varjust, eksis ta rängalt.“

Tegelikult algas heitlus kahe maailma vahel, võitlus südame ja mõistuse vahel. Usaldamatus ja naiivsus inimeste suhtes ei kergendanud tema elu USA-s. Hellitatud printsessina (mitmedki inimesed ütlesid ta kohta nii) ja kangekaelse naisena ei võtnud ta kuulda siiralt antud nõuandeid, tegutsedes tihti tormakalt  ja see tõi kaasa tagajärgi, mida ta ise ei olnudki võimeline lahendama.

Elu vabaduses oli vaid üks lõputu põgenemine.  Nagu oleks teda tagant kihutanud tema esivanematelt päritud mustlasveri.

Kohanedes küll pikkamööda läänemaailmaga, oli tegelikult tema edasine elu siiski vaid üks lõputu oma koha otsimine päikese all. Ta ise võttis oma elutragöödia kokku kõige paremini :

 „Sa oled Stalini tütar. Tegelikult oled juba surnud. Sinu elu on juba lõppenud. Sa ei saa elada omaenda elu. Sa ei saa elada üldse mingit elu. Sa eksisteerid ainult seoses mingi nimega“

Pariisi talv

 Imogen Robertson

Tallinn : Valgus, 2015

Pariisis naistele mõeldud kunstiakadeemias kohtuvad Inglise väikelinnast pärit andekas Maud, kõrgseltskonna iludus venelanna Tanja ning alamklassi kuuluv prantslannast modell Ivette. Maudil on rahanappuse tõttu suurlinnaeluga järjest raskem hakkama saada, kuid just siis näitab elu talle oma helgemat poolt. Ta pääseb elama rikaste ja ilusate perre. Neiu on õnnelik ja rahulolev ja siis saavad alguse traagilised sündmused. Üha enam tundub talle, et ta on Pariisis lõksus. Teoses on esindatud alko, narkoprobleemidest ning  enesemüümiset tulvil elu.

Õnnepiletiga hulkurkass Bob

Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2015

Eestis on ilmunud :     „Tänavakass Bob“  2014

„Bobi maailm : ühe mehe ja tema tänavakassi uued seiklused“  2015

„Kingitus Bobilt, ehk, lugu sellest, kuidas tänavakass aitas ühel                              mehel mõista jõulude tõelist mõtet“  2015

Londoni hulkurkassist Bobist ja tema tänavamuusikust peremehest Jamesist said tänu raamatutele kuulsused. Jõulude ajal ilmus Eestis kolmas raamat Bobist. Samal ajal vändatakse Hollywoodis vahvast duost mängufilmi.

Narkosõltuvusega heitlev inglane James Bowen ei osanud aimatagi, kui palju muutub ta elu, kui mees avastab oma kodumaja koridorist ruuge haavatud kõutsi. Mehel polnud südant kassi piinlema jätta ning viis ta loomaarsti juurde. Kui kass oli terveks saanud, otsustas James temaga hüvasti jätta, kuid Bob keeldus uuest peremehest lahkumast. Peagi on nad lahutamatud, sest nutikas Bob jalutab isegi õige bussi peale, et olla oma uue sõbra lähedal. Tänavamuusikuna leiba teeniv James avastab, et Bobil on imetabane võime inimestele naha alla pugeda ja nad hakkavad koos esinema.

Muidugi juhtub tänaval töötades rajusid lugusid, aga päeva lõpuks tõdeb James ikka ja jälle, et Bobi abiga on ta jamadest pääsenud. Kass aitab tal pöörata elus puhas lehekülg. Ning kuna isemoodi paar jääb lisaks turistidele silma ka ajakirjanikele ja raamatukirjastajatele, saab hoo sisse lumepall, mis praeguseks on toonud tohutult artikleid, kuus raamatut ja lähitulevikus ka mängufilmi- kõik pajatamas Bobi ja Jamesi seiklustest.

Ka Bobi jõuluraamat pole mingi erand. See südamlik lugu jutustab 2010. aasta jõuludest, mis panid Jamesi muutma oma elu. Mehe tervis oli kehv, tal olid näpud täiesti põhjas, aga väljas oli sajandi külmim jõulukuu. Koos Bobiga satub James sekeldustesse, mis aitavad mehel mõista jõulude tõelist mõtet.

„Enne Bobi tulekut olin olnud maailmale kadunud, lootusetu juhtum. Raiskasin hullumeelselt palju võimalusi. Küllap oli mul tohutult vedanud, et olin üleüldse elus pärast seda, mismoodi ma kõige halvematel aegadel oma keha kuritarvitasin. Bob kinkis mull uue elu- elu täis rõõmu ja lootust“.

Ka Bobil vedas väga, sest ta on Jamesis leidnud endale igavesti truu sõbra. Ent tema raamatuid lugedes tekib küsimus, kuidas nii tark ja tore kass tänavale sattus. Jääb mulje, et kunagi on ta kellegi juures kodus põõnanud ja kausist söönud, kuigi asjalkäimist armastab too ruuge kõuts toimetada õues. Jameski püüdis välja uurida, kas Bob on ehk pererahva käest kaotsi läinud, et ta nende juurde tagasi jõuaks, kuid ajapikku selgub, et keegi ei tunne vahvast kõutsist puudust...

Lihtne, ladus ja südamlik lugemine!