Odini poeg Tagapäikese külmunud maalt

Kaire Sumberg

Tallinn : Mixi Kirjastus, 2015

Siin ta nüüd oli – maal! Pisikeses külas, kus elas vast mõnikümmend inimest, vanad ja lapsed kaasa arvatud. Tema, eluaegne linnatüdruk, kelle jaoks isegi Tartu kohati liiga väike oli tundunud.

Kõik selles linnas oli tema jaoks üle mõistuse tavaline ja etteaimatav, juba üle kahekümne viie aasta.

Nii algab romaan  noorest naisest, kes jätab seljataha oma elukaaslase, sõbrad, karjääri ja mugavustega linnakorteri ning kolib mahajäetud Metsaääre tallu üksi elama. Sügisvihm sajab läbi katuse, talvekülm poeb õuest tuppa, tuisk ajab teed umbe… Ometi ei teki tal mõtetki vahetada seda kõike endise justkui õlitatult kulgenud linnaelu vastu. Ja kui siis tallu tulevad lambad ning ühes nendega viikingi-verd pikka kasvu noormees, teeb Andra elu uue pöörde.

Romaanis tulevad  esile maal elamise raskused ja võlud. Kumbad saavad otsustavaks? Samuti noorte tunnete keerulised teed, kui need on omavahel lahti rääkimata.

Lihtne ja eluline, väga hästi kirjutatud raamat.

Stalini tütar : Svetlana Allilujeva erakordne ja tormiline elu

Rosemary Sullivan

Tallinn : Tänapäev, 2015

Kaasahaarav teos Svetlana Allilujevast, naisest, kes kogu oma elu püüdis pääseda oma isa, Jossif Stalini, nime varjust.

 „Mida tähendab sündida Stalini tütrena ning kanda kogu elu isa nime raskust, millest pole kunagi võimalik vabaneda? Ükskõik kuidas Svetlana Allilujeva ka üritas, ei pääsenud ta kunagi Stalini varjust. Ta kurtis : „Kuhu ma iganes läheksin, Austraaliasse või mõnele saarele, jään ma alati oma isa nime poliitvangiks.““

Svetlana ise jagas oma elu alati kahte, enne ema surma ja pärast seda, kui tema maailm täielikult muutus. Ja ta oli sel hetkel vaid 6,5 aastat vana.

Pilvitu lapsepõlv, nooreks naiseks sirgumine ja püüd leida oma tee. Kuid isa vari saatis teda igal pool. Isegi pärast isa surma ja oma perekonnanime asendamist ema neiupõlvenimega, ei jäetud Svetlanat rahule. Ta oleks olnud justkui Nõukogude Liidu omand.

Läbi valusate kogemuste õppis ta mõistma, et ei koge iial siiraid inimtundeid ning see muutis ta iseloomu ning ta hakkas inimesi kohtlema kui mängukanne.

Nõukogude Liidust põgenemine 1967. aastal 41-aastase naisena, kaasas vaid enda kirjutatud mälestuste käsikiri, oli kui kõrvakiil Kremlile. Svetlana lootis sellise teoga vabaneda mineviku painest ja luua omale uus tulevik vabas ühiskonnas.

 „11. märtsi varastel hommikutundidel astus Svetlana üle nähtamatu piiri türanniamaailma ja vabadusemaailma vahel.  Muidugi ei saanud see mingilgi moel olla lihtne. Algas tema elu teise poole rännak tundmatusse, ent kui ta lootis vabaneda oma isa nime varjust, eksis ta rängalt.“

Tegelikult algas heitlus kahe maailma vahel, võitlus südame ja mõistuse vahel. Usaldamatus ja naiivsus inimeste suhtes ei kergendanud tema elu USA-s. Hellitatud printsessina (mitmedki inimesed ütlesid ta kohta nii) ja kangekaelse naisena ei võtnud ta kuulda siiralt antud nõuandeid, tegutsedes tihti tormakalt  ja see tõi kaasa tagajärgi, mida ta ise ei olnudki võimeline lahendama.

Elu vabaduses oli vaid üks lõputu põgenemine.  Nagu oleks teda tagant kihutanud tema esivanematelt päritud mustlasveri.

Kohanedes küll pikkamööda läänemaailmaga, oli tegelikult tema edasine elu siiski vaid üks lõputu oma koha otsimine päikese all. Ta ise võttis oma elutragöödia kokku kõige paremini :

 „Sa oled Stalini tütar. Tegelikult oled juba surnud. Sinu elu on juba lõppenud. Sa ei saa elada omaenda elu. Sa ei saa elada üldse mingit elu. Sa eksisteerid ainult seoses mingi nimega“

Pariisi talv

 Imogen Robertson

Tallinn : Valgus, 2015

Pariisis naistele mõeldud kunstiakadeemias kohtuvad Inglise väikelinnast pärit andekas Maud, kõrgseltskonna iludus venelanna Tanja ning alamklassi kuuluv prantslannast modell Ivette. Maudil on rahanappuse tõttu suurlinnaeluga järjest raskem hakkama saada, kuid just siis näitab elu talle oma helgemat poolt. Ta pääseb elama rikaste ja ilusate perre. Neiu on õnnelik ja rahulolev ja siis saavad alguse traagilised sündmused. Üha enam tundub talle, et ta on Pariisis lõksus. Teoses on esindatud alko, narkoprobleemidest ning  enesemüümiset tulvil elu.

Õnnepiletiga hulkurkass Bob

Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2015

Eestis on ilmunud :     „Tänavakass Bob“  2014

„Bobi maailm : ühe mehe ja tema tänavakassi uued seiklused“  2015

„Kingitus Bobilt, ehk, lugu sellest, kuidas tänavakass aitas ühel                              mehel mõista jõulude tõelist mõtet“  2015

Londoni hulkurkassist Bobist ja tema tänavamuusikust peremehest Jamesist said tänu raamatutele kuulsused. Jõulude ajal ilmus Eestis kolmas raamat Bobist. Samal ajal vändatakse Hollywoodis vahvast duost mängufilmi.

Narkosõltuvusega heitlev inglane James Bowen ei osanud aimatagi, kui palju muutub ta elu, kui mees avastab oma kodumaja koridorist ruuge haavatud kõutsi. Mehel polnud südant kassi piinlema jätta ning viis ta loomaarsti juurde. Kui kass oli terveks saanud, otsustas James temaga hüvasti jätta, kuid Bob keeldus uuest peremehest lahkumast. Peagi on nad lahutamatud, sest nutikas Bob jalutab isegi õige bussi peale, et olla oma uue sõbra lähedal. Tänavamuusikuna leiba teeniv James avastab, et Bobil on imetabane võime inimestele naha alla pugeda ja nad hakkavad koos esinema.

Muidugi juhtub tänaval töötades rajusid lugusid, aga päeva lõpuks tõdeb James ikka ja jälle, et Bobi abiga on ta jamadest pääsenud. Kass aitab tal pöörata elus puhas lehekülg. Ning kuna isemoodi paar jääb lisaks turistidele silma ka ajakirjanikele ja raamatukirjastajatele, saab hoo sisse lumepall, mis praeguseks on toonud tohutult artikleid, kuus raamatut ja lähitulevikus ka mängufilmi- kõik pajatamas Bobi ja Jamesi seiklustest.

Ka Bobi jõuluraamat pole mingi erand. See südamlik lugu jutustab 2010. aasta jõuludest, mis panid Jamesi muutma oma elu. Mehe tervis oli kehv, tal olid näpud täiesti põhjas, aga väljas oli sajandi külmim jõulukuu. Koos Bobiga satub James sekeldustesse, mis aitavad mehel mõista jõulude tõelist mõtet.

„Enne Bobi tulekut olin olnud maailmale kadunud, lootusetu juhtum. Raiskasin hullumeelselt palju võimalusi. Küllap oli mul tohutult vedanud, et olin üleüldse elus pärast seda, mismoodi ma kõige halvematel aegadel oma keha kuritarvitasin. Bob kinkis mull uue elu- elu täis rõõmu ja lootust“.

Ka Bobil vedas väga, sest ta on Jamesis leidnud endale igavesti truu sõbra. Ent tema raamatuid lugedes tekib küsimus, kuidas nii tark ja tore kass tänavale sattus. Jääb mulje, et kunagi on ta kellegi juures kodus põõnanud ja kausist söönud, kuigi asjalkäimist armastab too ruuge kõuts toimetada õues. Jameski püüdis välja uurida, kas Bob on ehk pererahva käest kaotsi läinud, et ta nende juurde tagasi jõuaks, kuid ajapikku selgub, et keegi ei tunne vahvast kõutsist puudust...

Lihtne, ladus ja südamlik lugemine!

Sel vaiksel ööl

Mari Jungstedt

Tallinn : Tänapäev, 2015

Rootsi kirjaniku Mari Jungstedti (1962) uus kriminaalromaan, kus uurimist juhib kriminaalkomissar Anders Knutas ja mille tegevus toimub Gotlandi saarel.

 Romaanis mõrvatakse tuntud viinanina, endine fotograaf Henry Dahlström. Ja siis kaob üks neljateistaastane tüdruk Fanny. Kas tüdruku kadumisel võib olla seos fotograafi tapmisega? Uurimist kiirustavad tagant ajakirjanikud. Kriminaalkomissar Anders Knutasel õnnestub lõpuks siiski lugu lahendada. Kurjategijaks osutub täiesti ettearvamatu tegelane.  Peale mõrvauurimise leidub romaanis suhtedraama mandrilt tulnud krimireporteri ja saarel elava pereema vahel.

2014. ilmus autoril kriminaalromaan  „Silmale nähtamatu“. Mõlemad raamatud on sarjast „Gotlandi krimi“ ja mõlemad meeldisid. Põnev ja mõnus lugemine.

Aasta kadunud kolkakoolis

Raivo Kaik

Tallinn : Atlex, 2015

Raamatu tegevus toimub stagnaajal, kus ülikooli lõpetanud eesti filoloog Hille Järv suunatakse kolkakülla kooliõpetajaks. See, mis seal juhtus, tuletab paljudele inimestele meelde oma kooliaega ja esimest töökohta. Nooremale põlvkonnale ei ole tuttavad telegrammid ja kaugekõned, tööle suunamised ning ametikorterid. Tavaline oli kolhoosis või sovhoosis kartulivõtmine ja peale tunde pioneeri -ja komsomoliüritustest osavõtmine. Arvestada tuli ka rajoonist tehtavate ettekirjutustega ja sageli kohale ilmunud kontrollidega. Kuid see kõik oli tolle aja kohta tavaline ja inimesed elasid ikka oma igapäevaelu nii nagu oskasid. Nii ka Hille Järv, kes oli armunud ja oma noormehest kaugel. Ühendust hoiti kirja teel.

Raamat sobib lugemiseks kõigile, sest tekst on kirjutatud väga lihtsas ja arusaadavas keeles.

Seitse õde. [1], Maia lugu

 Lucinda Riley

Tallinn : Varrak, 2015

Sari : Varraku ajaviiteromaan

Romaanisari seitsmest õest. 33 aastat tagasi lapsendas salapärane Pa Salt esimese tüdruku ja seejärel veel 5 tüdrukut. Aastate jooksul sai neist perekond.

Surres vana mehena, pärandas ta testamendiga tütardele varanduse ning lisaks igale tütrele mõistatuslikud viited tema päritolu kohta, et soovi korral nad saaksid välja uurida, kust nad pärit on ja kes on nende tõelised vanemad.

Esimene raamat jutustab vanima õe Maia loo.

Põgenedes oma isikliku minevikusaladuse eest, kasutab Maia ära kasuisa antud vihjed, et välja selgitada, kes ta tegelikult on. Uuringud viivad ta üle mere Barasiiliasse.

Loo hargnedes selgub, et Maia suguvõsa lugu on tihedalt seostud Brasiilia ajaloo ja kunstiga ning lugejate ees rullub kiht-kihi haaval lahti Maia lugu ning kild killult õpib naine tundma oma  esivanemaid.  Eriti haarav on tema vanavanema Izabela ja prantsuse skulptor Laurent Brouilly lugu.

Selle kõige juures toetab teda Brasiilia tunnustatud romaanikirjanik Floriano Quintelas.

Olles saanud teada tõe oma päritolust, peab Maia otsustama, kas tal on julgust muuta oma tulevikku, mis võib tuua õnne või jäädagi elama minevikku, mis on teda painanud juba aastaid.