NÕIATANTS

Margus Sanglepp

Tallinn : Tänapäev, 2017

„Nõiatantsu“ tegevus viib lugejad 17. sajandi lõpu Eestimaale, kui sealt on üle käinud sõjad, katk ja nälg. Oli aeg, kus levis ebausust tingitud nõiajaht.

Romaani keskmes on Paeste küla talurahvas ja mõisaelanikud. Kui õnnetuse tagajärjel põleb maha väga vana külakirik ja tules hukkub ka kohalik kirikuõpetaja, lisaks veel tabab maad ikaldus, hakkab kohalik rahvas külamoori õhtusel süüdistama Sooääre peremeest Arot ja tema abikaasa Ehat, kelle tütrel oli sündides nõiamärk otsa ees.

„Ennustaja ja ravitseja Põrna-Kai esines igal võimalusel oma versiooniga, mida adrakohtunik oli keeldunud kuuld võtmast. „Vanapagan käis maa peal raevutsemas, sest tema laps ristiti vastu tahtmist. Sooääre Aro tütrel oli sündides põrgumärk otsa ees, see on seal praegugi“, seletas vanamoor naistele. „Küllap tema pärast meie kirik maha põleski.““

Küla saab küll uue pastori, kuid Gottlieb Rennenbaum on väga jäikade vaadetega, kes sugugi ei usu maarahva siirast jumalale pühendumist, vaid pigem seda, et nad tumedaid jõude kummardavad. Pastori suureks eemärgiks saab nõiajaht saatana teenijatele.

Esialgu on kõik enam-vähem rahulik. Kui aga mõisproua Mathilda von Maydell tõllaõnnetusel hukkub ja lisaks üks armukade poolearuline külaneiu teist külaneidu nõiaks käimises süüdistab, näeb pastor oma suurt võimalust ja asub tegutsema. Kuigi maarahva seast pärit köster Karl Sandgrub (ta on tolle aja kohta saanud suurepärase hariduse) ja kohale saadetud adrakohtunik Grünewald püüavad teha kõik, et pastorit peatada, suudab too ikkagi päris suure kahju tekitada, enne kui mõisnik ise linnast kohale jõuab.

Kuid siis tuleb ilmsiks Rennenbaumi sünge minevik...

Romaan sai kirjastuse Tänapäev 2106. aasta romaanivõistlusel III koha.