Guillaume Musso

 

INGLI KUTSE

 

Prantsuse menuka kirjaniku raamat sarjast „Nüüdisromaan“. Varem on ilmunud eesti keeles „Tulen ikka su juurde“ samas sarjas.

 

Tagakaane  sisukokkuvõttest järeldasin, et võtan lugeda ühe paljutõotava armastusromaani, aga raamat osutus enamaks – ütleksin - teistmoodi krimiromaaniks.

 

Mees ja naine põrkuvad juhuslikult lennujaamas kokku, nende täpselt ühesugused telefonid kukuvad maha ning kodus avastavad, et nende telefonid on läinud  vahetusse. Naine on Pariisis, mees San Franciscos. Lugeja ette hargnevad lood, mis on pealtnäha üsna tavalised – mees äsja lahutanud, naine äsja kihlunud. Ent uudishimu sunnib mõlemat tuhnima teineteise nutitelefonis, mis võimaldab peita hulgaliselt dokumente, eriti salajasi. Selgub, et naine on endine politseinik, keda piinab lahendamata lugu ühe tütarlapse mõrvast. Mees, suure restoraniketi kaotanud, ent tunnustatud peakokk, on aga kohtunud sama tütarlapsega ja seda pärast tema väidetavat surma. Innustatud huvist teineteise ning selle vastuolulise loo vastu, astuvad nad samm-sammust lähemale lahendusele.

 

Tegu on romaaniga, mida ei saa enne käest panna kui oled jõudnud lõpuleheküljeni,  ja seda mitte ainult põnevuse pärast. Autor on lisanud iga peatüki algusse mõttetera, mis väljendab selle peatüki sisu või meeleolu või peamist mõtet.  Raamat loetud, sirvid veelkord üle need laused ja jääd mõtisklema elu kummaliste kokkusattumuste üle.

 

Raamat kinnitab veelkord, et elu on juhuste ja saatuse mäng. Kes on määratud kohtuma, need ka varem või hiljem kohtuvad. Ja kui väike on maailm, meie saatused on kummalisel moel seotud.