SERAFIMA JA BOGDAN   

VAHUR AFANASJEV             

Tallinn : Vemsa OÜ

Saagalik romaan viib lugeja Peipsiveere vanausuliste kogukonna keskele. Tegevus toimub ajavahemikus 1944 kuni 1990-ndate alguseni kui Nõukogude Liit kokku variseb.

Romaan jälgib rohkem kui 50 aasta jooksul ühe kultuurikillu allakäiku, andes samas läbilõike Eesti ajaloost.

Autor kirjeldab tõetruult tolle aja olustikku, luues tõeliselt dramaatilise süžee ning terve galerii värvikaid karaktereid. See oli aeg, mis näitas kuidas II maailmasõda ja sellele järgnenud sündmused mõjutasid kõiki inimesi. Nõukogude võimu ajal kaotavad vanausulised oma moraalse pinna ja paljude jaoks saabub maailma lõpp.

Tegelaste ümber on põimitud maailm, kus traagiline põimub koomilisega, kuid pigem on see muiged läbi pisarate.

Kuid romaani lõpp annab lootust, et ka Peispsiveerele saabub 90-ndate alguse vabadustuultega uued ajad ja vanausulisi ootab rõõmsam elu.

Raamatu lõpus kirjutab kirjandus- ja tõlketeadlane Anne Lange :

““Serafima ja Bogdan“, mis kirjutab silme ette Peipsi veel mängiva valguse, suhu suitsulatikas maitse ja kõrvu elutäpse rahvakeele, võtab Sibulateelt selle museaalse turismiväärtuse ja annab asemele ajaloo oma eluvõimalustega“

Ma reisin üksinda

Samuel Bjork

Tallinn : Eesti Raamat, 2017

Mia ja Munchi seeria ; 1

Metsast leitakse puu otsa riputatud nukuriietesse riietatud kuueaastase tüdruku laip, kaelas silt „Ma reisin üksinda“. Kutsutakse kokku politsei eriuurimisrühm, mida hakkab juhtima politseiuurija Holger Munch. Tema esimeseks sammuks on saada meeskonda tagasi geniaalne uurija Mia Krüger, kes on elust tagasi tõmbunud, elab üksikul saarel, et saada lahti minevikumälestustest ja on valmis elust lahkuma.

Kui Mia näeb mõrvafotol numbrit „1“, mõistab ta, et see on alles algus. Mia naaseb politseiteenistusse eesmärgiga tabada kättemaksusoovist ajendatuna halastamatult tegutsev tapja.

Kas mõrvar on seotud kuus aastat tagasi röövitud lapsega, keda Munch ei suuda leida, või on tapmise taga eraklik kogukond, kes elab lähedal metsas. Peagi kaob ka teine, siis kolmas ja neljaski tüdruk. Kui kaob Munchi enda lapselaps, saab Mia aru, et tapja mängul on isiklik tagapõhi.

Öökull

Samuel Bjork

Tallinn : Eesti Raamat, 2017

Mia ja Munchi seeria , 2

Sandefjordi rikkaim laevaomanik lamab surivoodil. Tema poeg pärib hiigelvaranduse tingimusel, et perekonda ei satu võõrast verd. Poeg ei tohi abielluda kellegagi, kellel on juba lapsed, aga tema väljavalitul on kaheaastane poeg ja nelja-aastane tütar. Lapsed saadetakse ära ja noored pannakse vaikselt paari.  Aga abielu jääb lühikeseks ja lõpeb süngetel asjaoludel.

Mitu aastat hiljem pöörduvad õde ja vend koju tagasi.

Siis leitakse metsast tapetuna noor naine, kes lebab linnusulgedel, ümbritsetud küünalde pentagrammist, lill suus.

Uurijad Holger Munch ja Mia Krüger ei ole valmis kurjuseks, millega juhtum neid kokku viib.

 Samuel Bjork on Norra romaani- ja näitekirjaniku ning muusiku ja helilooja Frode Sander Oieni pseudonüüm. Tema raamatud on saanud rahvusvahelisteks menukiteks, neid on avaldatud rohkem kui 30 keeles. Aasta säravaimad kriminaalromaanid.

Teekasvataja naine

Dinah Jefferies

Tallinn : Tänapäev, 2016

Noor Gwendol Hooper abiellub rikka leskmehe Laurence’iga, siiralt lootes saada täiuslikuks naiseks ja emaks. Paraku elu Tseilonil ei kujune sugugi selliseks, nagu Gwen oli oodanud… Tema ees seisab hirmus valik ning ta peab tõde varjama kõigi eest.

Raamat on armastusest, kohusetundest, rasketest valikutest, eelarvamustest ja elu pöörastest keerdkäikudest.

Siiski veel Alice

Lisa Genova

Tallinn : Kunst, 2016

Tegemist on psühholoogilise romaaniga.

Alice Howland on Harvardi ülikooli psühholoogiaprofessor. Haritud, edukat, õnnelikku kolme lapse ema tabavad sagedased unustuse- ja hajameelsusehood. Algul arvab ta, et tegu on pingelisest elust tekkinud probleemiga, mille lahendab puhkus, kuid sümptomid ilmnevad järjest tihedamini. Selgub, et tegu on Alzheimeri tõvega.

Raamat on võitlusest, leppimisest ja pereprobleemidest.

Romaani põhjal valmis 2014. aastal samanimeline film, milles peaosa mänginud Julianne Moore võitis parima naisnäitleja Oscari.

APTEEKER MELCHIOR JA GOTLANDI KURAT   

INDREK HARGLA            

Tallinn : Raudhammas, 2017

Kuues raamat Indrek Hargla ajalooliste kriminaalromaanide tsüklis, kus kuritegusid lahendab Tallinna apteeker Melchior Wakenstede.

Romaani sündmused viivad lugeja aastasse 1433, kui äsja on tööd alustanud esimene linnakool ja Tallinnat on tabanud äikesetormi tagajärjel ränk tulekahju, mis hävitab vanalinnas mitmeid olulisi hooneid.  

Apteeker Melchior ootab kannatamatult sõnumeid pojalt, kes Lübeckis ametit õpib, kuid saab ühel maikuu päeval temalt üpris kummalise läkituse :

„[...] Sind, kallis isa pean ma aga hoiatama, et püha Luukase päeva aegu asus Lübeckist Tallinna poole teele mees, kelle nime ega nägu ma ei tea, aga ta tuleb kurjade kavatsustega, et inimesi tappa. Sa pead olema valvas, sest ta võib ka sulle surma tuua. [...]“

Poeg kirjutab, et Tallinnasse on tulnud mees, keda hüütakse Gotlandi kuradiks. Kes ta on, miks ta Melchiori vihkab või mida ta Tallinnas teeb, seda poeg ei tea.

Samal ajal palub kaupmees Duseborgh oma surivoodil Melchioril lahendada ühe vana veretöö saladus. Duseborgh oli aastakümneid tagasi aidanud kedagi tappa ja ta vannutab Melchiori, et too aitaks õiglusel võidule pääseda, aga nii, et süütud ei kannataks. Ainsaks vihjeks on surija kummalised viimased sõnad ja kuus hõbedast sõlge.  Kas vanamees oli haigusest segane või oli tema sõnades tõde?

Ja vaevalt jõuab Melchior uurimist alustada, kui vanade pattude viirastused varjusurmast ärkavad.  Kõigepealt tapetakse Melchiori noor õpipoiss, vana Dusenborgi tütrepoeg Ludolf, kes oli väga andekas ja tark poiss ning väga hea mäluga. Mida sellist oli poiss kuulnud või näinud, et pidi surema?  Ja vana apteeker vannub, et paljastab poisi mõrvari, et too saaks igati õiglase karistuse sellise võika kuriteo eest.

Kuid Melchior ei saa asjadest kuidagi selgust. Lõpuks otsustab ta minna Pirita kloostrisse, et nõu pidada seal aednikuna töötavalt tütre Agathaga.  Ja too aitabki isal lahti harutada keerukad sõlmed, näidates, millist teed pidi Melchior tõe teada saamiseks edasi peaks minema.

Üsna pea veendub Melchior, et Gotlandi kurat on tõesti Tallinnas ja on oma järgmiseks ohvriks valinud Melchiori enda. Näiliselt enese kaitsmiseks rändab ta Tartusse, kuid tegelik eesmärk on Dusenborgi suguvõsa mineviku uurimine. Siis ehk saab Melchior asja ka lahendatud.

Tagasi Tallinnas, ei jää apteekril muud üle kui võtta appi kavalus, et mõrvar end ise paljastaks :

„Melchior hingas kiiresti sügavalt sisse ja sundis ennast hästi rahulikuks. Ta oli nüüd alustamas ühte oma elu kõige suuremat valemängu ja kõige räigemat pettust. Ta pidi hoolikalt lõksu üles seadma ja lootma, et ahela kõige nõrgem lüli murdub.“

Romaani teine tegevusliin toimub Lübeckis, kus Melchiori pojast on saamas salamõrtsukate vennaskonna liige, ta võitleb oma armastuse eest ja jahib suguvõsa needuse saladust. Tema isa aga ei tea midagi poja tõelisest olukorrast.

TULELAPS 

Tremayne, S. K

Tallinn : Pegasus, 2017

Kui 30-aastane Rachel Daly abiellub lühikese tutvuse järel endast 10 aastat vanema äriõiguse advokaadi David Kertheniga, loobudes oma tööst ja iseseisvast elust Londonis, et asuda elama abikaasa perekonnale juba põlvkondi kuulunud Carnhallowi häärberisse Lääne-Cornwallis, on naise sõbrad tõeliselt üllatunud.

Kuid Rachelile hakkab uus kodu kohe meeldima, ta hakkab armastama oma õrnahingelist kasupoega Jamiet ning tulevik näib tema jaoks vaid rõõmu pakkuvat.

Kui Rachel püüab sisse elada oma uude ellu, viies end kurssi perekonna häärberi sajandite vanuse ajalooga, õppides tundma oma kasupoega ja planeerides oma edasist elu, hakkab Jamie äkki kummaliselt käituma :

„Astun autost välja ja naeratan oma kasupojale.[...] Jamie vastab napi naeratuaega – kuid peatub samas, jääb seisma, nagu oleks sillutise külge kasvanud, ning seirab mind pika, kummalise, keskendunud pilguga. Otsekui ei mõistaks ta, kes ma olen või miks ma siin olen. Ehkki oleme nüüd juba nädalaid kõrvuti elanud.

Püüan rahulikuks jääda. Tema käitumine on kummaline – ent ma tean, et ta leinab ikka veel oma ema. [...].

Kas ta jääb veel kauaks nõnda tardunult vaikima? Ma ei jaksa seda taluda. Kummaline olek püsib veel mitu piinarikast sekundit. Siis ta leebub.“

Iga järgnev kummaline käitumine ja häirivad märkused Jamie poolt panevad naise kahtlema, kas poiss ikka kannatab ema surmast tingitud trauma taga järjel või on Jamie eesmärk karistada teda, Rachelit, et too tungis nende ellu.

Ometi ajendab miski Rachelit uurima minevikku ja ta avastb nii mõndagi, mida David ei ole talle rääkinud :

„Üle toa läinud, leian pähklipuust nurgalaualt oma sülearvuti. Avan selle, kõhklen hetke, tõmban sügavalt hinge ning tipin siis kiirustades otsingumootorisse : „Nina Kertheni surm“.

Ma pole seda kunagi varem teinud : selleks ei paistnud olevat vajadust. David rääkis mulle, et Nina on surnud. Ta kirjeldas seda traagilist sündmust : Nina kukkus Morvellanis šahti. [...]

Mu sõrmed värisevad, kui ma lehte kerin ja mõnel tõenäoliselt sobival saidil klõpsan. Kohalikud uudised. Kenasti võrgumaailmas tallele pandud.

Laipa pole leitud.

Sukeldujad otsivad ikka veel, kuid ei ole midagi avastanud.

Surnukeha jäigi leidmata.

Jamiel on õigus. Surnukeha jäigi leidmata. Ometi asub Zennoris haud. Koos epitaafiga“

Davidile ei meeldi Racheli tungivad küsimused mineviku kohta ja tema seletus paneb naise veel rohkem kahtlema. Kuidas ikkagi tegelikult suri Nina ja kas tema surmast teatakse rohkem kui räägitakse?

Jamie aga jätkab vihjete tegemsi. Kui jõuab kätte jõulukuu, hakkab Rachelile tunduma, et tõeks võib saada kasupoja hirmunult lausutud sõnad talle : „Jõuludeks oled Sa surnud“.

Ja siis juhtubki midagi täiesti uskumatut, mis viitab, et Racheli ja Davidi abielu läheneb oma vääramatu lõpuni.

Kas on aga asjad nii nagu Rachelile näivad või on need vaid naise luulud?

CORNWALLI TAEVA ALL   

Liz Fenwick

Tallinn : Varrak, 2017

Demelza Williams kaotab pugejaliku kolleegi ja enese naiivsuse tõttu oma unistuste töö arhitektina ning läheb lahku oma elukaaslasest, kes teda alatul kombel ära kasutas. Ja seda kõike ühe päeva jooksul.  Lisaks veel lein alles hiljuti kaotatud ema pärast ja Demi on justkui kaotanud pinna jalge alt.  Sellises olukorras otsustab ta sõita vanaisa juurde Cornwalli.

Kui Victoria Lake abikaasa ootamatult autoõnnetuses surma saab, on naine veendunud, et lõpuks on ta saanud selle, mida üle kõige ihkas – tagasi oma lapsepõlvekodu Boscaweni mõisa. Ja tal on sellega suured plaanid.

Milline on aga Demelza ja Victoria üllatus kui hr. Lake testamendi lugemisel kohtuvad need kaks naist ning mõlemil tuleb arvestada ootamatusega, et on Boscaweni pärijad. Nad peavad saavutama üksmeele, et mõis päästa.

Victoria ei suuda leppida, et peab jagama kellegi võõraga midagi, mida armastab üle kõige, Demi aga ei taha teha koostööd teda vihkava naisega. Lisaks on ta veendunud, et on selles majas juba varem viibinud. Aga ta ei mäleta midagi oma varasest lapsepõlvest, vaid tal on tunne, et selle majaga ei seo teda meeldivad mälestused.

„Kuuldes kruusa krudinat sissesõiduteel silus ta juukseid ja läks välisukse juurde. Ta pidi panema Demelza end nii halvasti ja ülearusena tundma kui vähegi võimalik. Ei mitte halvast, vaid süüdi. Demelzal polnud Boscawenile vähimatki õigust, kuigi Victoria pidi tunnistama, et midagi tal siiski oli õigus Charlesilt lisaks geenidele saada. [...]

Victoria pilk liikus Samilt autost väljuvale Demelzale. Neiu oli kahvatu, lausa ebaloomulikult kahvatu. Isegi nätske nahaga Charlesil oli olnud näos rohkem värvi. Kas see tüdruk üldse värskes õhus ei viibinud? Demelza avas suu ja see vormus o-kujuliseks. Ning siis kukkus ta maha ja Sam jooksis teda teda üles tõstma. [...]

Demi värises. Talle oli pehme tekk peale pandud. Ta vaimusilma eest kihutasid läbi pildid – hiiglased ja silmad – ning ta tundis suus kopitanud ingveri-pähkliküpsiste maitset. Ta polnud seda painajat enam aastaid näinud, kuid siin, Cornwallis, tungisid need kujutuspildid ikka ja jälle ta argiteadvusse. Aga mitte hiiglane ja silmad polnud teda jalust nõrgaks võtnud. Vaid see uks. See uks oli talle tuttav.“

Lake´de advokaat Sebastian Roberts ja aednikuna töötav Sam Stuart püüavad mõlemit naist mõista ja toetada. Ja nad on äärmiselt kannatlikud.

Pidevad kokkupõrked, peaaegu loobumised ja uued plaanid ning lõpuks teineteisega leppimine, viivad selleni, et kaks naist, kellel on toeks armastavad mehed, lõpuks ühendavad siiski oma jõud, et taastada neile nii oluline mõis.

Ja elul on naistele veel varuks nii mõnigi üllatus.