Paha paik

Gillian Flynn

New York Timesi bestseller

Kirjastus Varrak  2015

Ameerika kirjandusest leian harva midagi, mis mind tõeliselt köidaks, seepärast ootas raamat oma lugemisjärge päris pikalt. Ometi osutus just see romaan üheks viimase aja põnevamaks lugemiseks. On see kriminaalromaan? Või psühholoogiline – süüvimine inimvaimu põhjatusse sügavusse? Või inimese kujunemine lapsepõlvetraagikast normaalseks (või mitte)  ühiskonnaliikmeks?

Lugu ise justkui lihtne. 7-aastane Libby näeb/kuuleb pealt oma ema ja kahe õe mõrva, 15-aastane vend Ben mõistetakse süüdi ja eluaegset vanglakaristust kandma. Nüüd, 24 aastat hiljem, kistakse mõrv müsteeriumide fanaatikutegrupi poolt uuesti päevavalgele, sest arvatakse, et Ben ei ole seda tapatalgut sooritanud.  Üleni negatiivsust õhkav Libby, kes pole päevagi töötanud ja elab nagu juhtub, nõustub lõpuks tollaseid sündmusi meenutama, kuid ainult sellepärast, et talle lubatakse selle eest raha. Kuid nüüd kerkivad küsimused, sh kes siis tappis kui seda ei teinud Ben?  Oma otsingutes jõuab ta tõeni, arvata võib, et koos sellega suudab ka ta oma raskest taagast vabaneda.

Lugejat viib autor paralleelselt minevikku, loo hargnedes avanevad nii ema kui vend Beni sisemaailm, nende arusaam ja võimalus eluga hakkama saamiseks.

Raamatut on peetud süngeks, tumedaks, painavaks. Mina pakuksin – mõtlemapanevaks. Siin ei olnud ju tegelikult sellist hävitavat kurjust, pigem 1980ndate süvenev narkomaania noorte seas, ärahellitatud rikkurite võsukesed, nohik, kes otsib tähelepanu, majanduslanguse käes vaevlev farm, rikutud psüühikaga ja vanemateta kasvanud tüdruk. Olude kokkusattumisel – „totaalne häving“.

Mägi meie vahel

Charles Martin

Tallinn : Varrak, 2015

Raamatu tegevus algab mõneti tuttava situatsiooniga: peategelased ootavad lennujaamas oma lennu väljakuulutamist, kuid läheneva tormi tõttu lend tühistatakse. Viimases hädas tellitakse tšarterlend. Keset  lendu piloodi  süda seiskub ning lennuk maandub kõledale inimasustuseta maa-alale. Tegelaste elu pööratakse ainsa hetkega pahupidi, algab raske füüsiline ja psühholoogiline võitlus ellujäämise nimel.

Peategelased Ben ja Ashley peavad emotsionaalselt pingelises olukorras väga õigeid ja elutähtsaid otsuseid langetama. Lisaks füüsilisele valule on neil ka sügavad hingepiinad.  Ashleyl  seisab ees pulmapidu, kuid ta kahtleb oma valiku õigsuses. Beni vaevavad aga oma naisele öeldud sõnad, mida ei saa enam tagasi võtta... Ta räägib oma tunnetest ja mõtetest diktofoni, kuid mitte teistele.

Ashley mõtiskleb: „Mis värk on meestega ja kogu selle stoilise oma tunnetest mitterääkimisega? Miks nad ei või meile lihtsalt öelda, mida nad mõtlevad? See pole mingi raketiteadus. Armastus on läbielamist väärt. Ükskõik kui valus see poleks.“  Endale andeks andmine osutub kergemaks sõnades kui tegudes.

Ben ja Ashley on kolme ja poole kilomeetri kõrgusel mägedes. Nad näevad vaadet, mis ulatub sada või sada kakskümmend kilomeetrit eemale, kuid näha pole ühtegi elektrituld. Ben ütleb: „ Ma tõstan oma silmad mägede poole. Kust tuleb minu abi...“

See on liigutav lugu tavalistest inimestest, kes näevad vaeva selle nimel, et säilitada usku tulevikku.

Elamusrikkaid hetki raamatu seltsis!

Äralend : romaan

Kristin Hannah

Tallinn : Varrak, 2015

Kolm aastat tagasi ilmus samalt autorit raamat „Jaanimardika tee“. See teos haaras mind tugevalt endasse, elasin kaasa  Katele ja Tullyle, siunasin viimase ema, kes jättis südametult tütre oma ema kasvatada. Seekordne romaan on selle järg. Tunded ja mõtted mida eelnevat teost lugedes tundsin pöörati nüüd pea peale. See näitab seda kuidas me näeme vaid mingit  osa maailmast ja hindame inimesi ja nende tegusid valesti.

Käesolev raamat keskendub mahajääjatele ja sellele, kuidas lähedased püüavad oma leina ja eludega hakkama saada.

Meelespead

Helju Pets

Tallinn : Tänapäev, 2015

Romaani tegevus toimub 20 sajandi 40 ja 50 aastatel Hiiumaal ühes väikeses külas. Keskseks tegelaseks on Ede-Marie Müller, kes saatuse karmide keerdkäikude tõttu on jäänud vanemateta ja kasvab üles oma vanavanemate hoole ning Nõukogude Eesti kooli range järelvalve all. Kasvades hakkab tüdrukule kõrvu kostuma ka üksikuid killukesi kunagi olnud teistsugusest ajast.  

Romaanis antakse ilmekas pilt nende aastakümnete kolhoosi-, küla ja koolielust ning kirjanik on osanud luua mitmetahulise tegelaste galerii. Lisaks Edele saame me tuttavaks tüdruku vanaema Eeviga, kes on kindel tugi sellel raskel ajal kasvavale lapsele, heasüdamliku ja humoorika Luukereks hüütava külakingsepaga, Venemaalt tulnud kooliõpetaja Marinaga, kes oskab Edet mõista ja teda vajalikul hetkel ka toetada, Viilpeti Saaraga, kes oma suhtumisega külainimestesse teenib ära teiste põlguse, pioneerijuht Tiiu Orgiga, kes vaatamata oludele on säilitanud inimlikkuse ja leiab töös lastega võimaluse totrustest mööda hiilida, Siberisse küüditatud  Oskar Tormiga, kes on Edele kui vanem vend ja veel paljude teistega.

2015. aasta kirjastuse Tänapäev romaanivõistlusel äramärgitud teos. 

Palun seda härrat...

Leida Tigane

Eesti Raamat, 2015

Leida Tigase esimene romaan, mis ilmus 1935. aastal ja nüüd uuesti  klassikat tutvustavas  sarjas „Eesti romaanivara“.  Hea lugemine, et natuke praegusest stressirohkest elust lõõgastuda. Romaani tegevus toimub 1930. aastatel Tartus ja hiljem maal.  Teose peategelane, masinakirjutaja Essi Aiamaa avaldab ajalehes tutvumiskuulutuse, et leida endale elukaaslast.  Teiseks peategelaseks  on „see härra“, kelleks osutub noor kirikuõpetaja.  Lugu räägibki sellest, mis pärast kuulutuse avaldamist juhtub, kuni õnneliku lõpuni.    Lahe lugemine, romaanis on kujutatud ilmekalt tolle aja rõõmsaid ja naljakaid olustikupilte ning karaktereid.  Igav ei hakka.

Vikerkaare taga vangis : Eesti emade lood sünnitusjärgsest depressioonist

koostaja Kerttu Vesik

Tallinn : Pilgrim, 2015

Armastus suudab loota seal,

kus mõistus heidaks meelt...

Üks raamatut lugenud  naine ütles, et ta arvab, et ka tal oli sünnitusjärgne depressioon aga paarkümmend aastat tagasi sellest lihtsalt ei räägitud või siis ei juletud tunnistada oma nõrkust. Kõik me arvasime, et elu peabki nii raske ja masendav olema. Oli värskendav, kui mõni inimene julges lõpuks välja öelda, et kõik räägivad emadusest kui suurimast rõõmust aga tegelikult on see raske ettevõtmine. Ja kui mured vaid rõhuvad ja päikest ei paista kusagilt, ka mitte vikerkaare tagalt...

Poisike rukkis : elu sõjajärgses Eestis lapsepilguga

Eet Tuule

Tallinn : Hea Lugu, 2015

Eesti Kultuurkapitali toetusel ilmunud raamat vestab loo neljakümndate Eesti elust läbi lapse silme. Raamatu alguses on peategelane Priit kolme aastane nutikas poisiklutt, teose lõpus 15 aastane tore noormees. Ta isa arreteeritakse. Hakkamasaamise nimel peab alles jäänud perekond otsima soodsamaid elupaiku. Autor jutustab loo poisi lapsepõlvest Pääskülas ning kooliaastaist Saaremaal ja Harjumaal. Poiste mängud, raske töö, kesine ninaesine ja külm tuba ei seganud poisil hästi õppimist ja elu nautimist. Eet Tuule parijõgilikus kirjutamislaadis on inimlikku soojust ja lapse hingeelu mõistmist.