Pildilt kukkujad : romaan

Tiina Laanem

Tallinn : Sidrunid ja Siilid, 2016

Tiina Laanemi romaan „Pildilt kukkujad” räägib ühe perekonna loo läbi 20. sajandi pöördeliste hetkede. See on peredraama. Tegevus algab 1930. aastate Tallinnas. Siis muudab suur sõda kõike pöördumatult. Loo teine pool ulatub tänapäevani. 

Pobeda 1946

Ilmar Taska

Tallinn : Varrak, 2016

Ilmar Taska debüütromaan „Pobeda 1946“ räägib ühe väikese poisi loo Stalini režiimi meelevalda jäänud Eestis. Ilmar Taska on tunnustust leidnud nii filmi, teatri, televisiooni kui ka kirjanduse valdkonnas. Raamatu tegevuse ajaks valis autor 1946. aasta  enda sõnul kahe sündmuse pärast: Churchill pidas kõne raudsest eesriidest  ja alustati sõiduauto Pobeda tootmist. 

On aasta 1946. Endiste sõjaliitlaste Nõukogude Liidu ja Suurbritannia suhted on jahenenud. Väike iseseisev Eesti on jäänud Vene mõjutsooni. Estonia teatri ooperisolisti Johanna ja BBC raadiouudiste diktori Alani vahele langeb raudne eesriie. Nende ainsaks ühendussillaks on jäänud raadio. Johanna kuulab mehe häält BBC kanalil ja Alan saadab naisele teateid eetris kõlavate heliplaatide kaudu. Reaalsuse kiuste hakkavad nad planeerima kohtumist Moskvas. Johanna õde varjab samal ajal oma meest – endist iseseisvuse eest võitlejat – juba teist aastat tagatoas suletud kardinate taga. Tänaval mängib vaid nende kuueaastane poeg, keda köidab uhiuus auto Pobeda ja selle juht – salapärane onu, kes laseb tal autoroolikeerata. Sõprus onu ja poisi vahel mõjutab kõigi pereliikmete saatust. Poisi õlgadele langeb raske saladuste koorem ja kannab ta süütust lapsepõlvest ohtlikku sõjajärgsesse reaalsusesse.

Tegevus toimub nii, kuidas töötab süsteem Eestis. Selles on kangelase positsioon alati suhteline, sest süsteem vajab ennekõike efektiivseid tööriistu. Ja kui süsteemi masina tööriistadel, nagu Pobeda-onul, tekib ootamatuid tõrkeid, kas või hetkelisi tundeid naise vastu, on ta osutunud puudulikuks ning kuulub samuti likvideerimisele. Julgeolekutöötaja on kirjutatud inimeseks, kellel on oma motivatsioon ja põhjused olla niisugune tööriist.

Ei valita vahendeid nn rahvavaenlaste tabamiseks. Kasutatakse ära lapse naiivsust ja usaldust. Võtab pisut aega, enne kui poisini jõuab teadmine, et ilus Pobeda ei kujuta headust – autost hinnalisem võib olla hoopis alati tõsine ja pahur isa.

Õnneks ei lasku autor väga üksikasjadesse kinnivõetud inimeste koleda saatuse kirjeldamisel

Litsid. 2. raamat, Naiste sõda

Mart Sander

Tõsieluline ajalooromaan „Litsid” on pilguheit Eestimaa saatuse pöördelistele aastatele 1939 – 1944, jutustatud väikese Tallinna bordelli ja sealt läbikulgevate inimeste pilgu läbi.

Armastuse toit. 1. osa, Laura lugu

Prue Leith

Tallinn : Varrak, 2016

See on Donald Oliveri  ja tema naise Maudi perekonna lugu. Neil on kolm last, kellest vanim hukkab sõjas, keskmisest saab talu edasi viija ja pesamuna Laura, kõigi poolt palavalt armastatud neiu. Ilus ja särtsakas Laura Oliver armub endisse itaalia sõjavangi Giovannisse, kes töötab nüüd lihtsa kokana. Snoobist isa vastuseisu ja raevu trotsides põgeneb Laura kallimaga Londonisse. Elu räsin noort peret kohutavalt, kuidagi suudavad nad siiski hakkama saada aga peresuhted saavad rikutud.

Ronkmust

Ann Cleeves 

Tallinn : Varrak, 2016

  

Inglise kirjaniku romaani tegevus toimub Shetlandi saarel.  Fran Hunter avastab ühel külmal jaanuarihommikul lumiselt väljalt oma teismelise naabritüdruku Catherine Rossi laiba, mille kohal tiirlevad rongad. Ta on vapustatud ja hakkab kisendama, kuid rongad jätkavad surmatantsu. Saareelanikud hakkavad kohe näpuga näitama eraklikule Magnus Taitile. Uuesti kerkib päevakorda kakskümmend aastat tagasi kadunuks jäänud väikese tüdruku lugu, keda ei leitudki, kuid kuriteo kahtlus lasub Magnus Taitil. Politseuurija Jimmy Perez ja tema ametivennad maismaalt avavad juurdluse, kahtlusaluste ring suureneb.  Fran Hunter leiab veel teisegi laiba, kes on kadunud olnud kakskümmend aastat. Jimmy Perez jätkab uurimist. Rahvuslike pidustuste ajal kaotab Fran rahva hulgas oma viieaastase tütre Cassie. Nüüd pühendatakse kõik jõud Cassie otsingutele ja Jimmy Perezil  õnnestub juhtumid edukalt lahendada.

Kriminaalromaan „Ronkmust“ on Ann Cleevesi „Shetlandi“ sarja esimene romaan. Raamatule on antud 2006. aastal Briti krimikirjanike ühingu auhind Kuldne pistoda.

Marjustini sajand : kõnelused Marju Lauristiniga elust, Eestist, Euroopast

 Marju Lauristin, Margot Visnap, Ene Hion

Tallinn : HEA LUGU , 2016

Marju Lauristini enda ja kahe tuntud ajakirjaniku poolt kirjutatud raamat ühendab ühe suguvõsa ja  Eesti ajaloo,  koduse poliitika ja Euroopa probleemid.

Huvitavate küsimuste ja arutelude ning emotsionaalsete monoloogide kaudu saab lugeja teada Marju Lauristini esivanematest, lapsepõlvest,  tema mõtetest hariduse, Eesti poliitikute ja Euroopa poliitika kohta.

Pärinedes huvitavast suguvõsast ja sündinud veendunud kommunistide perre, näinud kõrvalt oma vanemate ideaalide lagunemist ja  saanud ise tunda ENSV aegse poliitika nõmedust, oskab ta anda õiglast hinnangut ajastule, mis oli Eesti inimestele keeruline.

„Olen lapsepõlvekodus palju kokku puutunud põrandaaluse kommunistliku liikumise tegelastega, kuulanud nende omavahelisi vaidlusi ja meenutusi ja võin öelda, et enamus neist olid oma revolutsioonilises nooruses pühendunud idee-inimesed, kes kujutasid tõsimeeli ette, et on võimalik luua õiglane, ilma vaesuse ja ebavõrdsuseta ühiskond. Nende särasilmsus ja õhin olid siirad, nagu see on ka praegustel noortel kapitalismi vastu protestijatel“

Õppides TÜ  ja olles aastakümneid samas ülikoolis õppejõud, suudab ta anda huvitava pildi eesti kõrgharidusest, meenutades üliõpilaselu, üliõpilasi ja õppejõude.  Erilise soojusega meenutab ta eesti ajakirjandushariduse rajajat Juhan Peeglit.

Veenvalt kirjeldab ta Eesti Vabariigi algusaastaid ja oma ministriks oleku aega, mil süda oleks tahtnud hoopis teisiti teha, kuid majanduslik olukord riigis ei võimaldanud. Ja seega elas ta neid vastuvõetud otsuseid raskelt üle.

Nauding on lugeda targa inimese mõtteid  ja arvamusi Eestis toimunu  ning hetkel toimuva kohta.  Ja ta oskab ja julgeb olla kriitiline. Eriti Eesti tipp-poliitikutest rääkides.

Olnud mõnda aega eemal aktiivsest poliitikast, püüab ta nüüd Euoopa Parlamendis olles veel midagi ise ära teha Eesti ja Euroopa heaks, et ei jääks vaevama mõte,  kuidas kõik oleks võinud olla.

Kas Marju Lauristinist oleks võinud saada Eesti president? Ta ise vastab sellele küsimusele nii :

„Kui oled nõustunud presidendiks kandideerima, pead valituks saades arvestama viie aastaga. Mulle ei ole enam viite aastat antud. Võibolla on mulle füüsiliselt antud viis, kümme aastat. Aga vanadus annab märku, millest on tõsiselt kahju“.

Valgus ookeanide vahel

Stedman, M. L.

Tallinn : Pegasus, 2016

Kiiresti rahvusvaheliseks menukiks tõusnud romaan räägib armastusest, rasketest valikutest ja nende valikute tõttu oma  südametunnistusega vastuollu minemisest.

Sõjast elusana tagasi tulnud Tom Shernbourne suunatakse majakavahiks Lääne-Austraalia ranniku lähistele Janus Rocki saarele. Teel saarele kohtub ta Isabel Graysmarkiga. Noored armuvad ja mõne aja pärast ka abielluvad ning asuvad elama üksildasele saarele.

Abieluõnne hakkavad varjutama Isabeli järjestikused nurisünnitused, mis naisele ja ka Tomile raskelt mõjuvad. Ja ühel sellisel raskel hetkel toob laine saare rannale paadi surnud mehe ja mõnekuuse beebiga.

„Isabeli huuled olid kahvatud ning tema pilk maha löödud. Vahel libistas ta endiselt käega hellalt üle kõhu, enne kui selle lamedus talle kõhus valitsevat tühjust meelde tuletas. [...]

Kui ta oli voodi ära teinud ja oma öösärgi padja alla kokku voltinud, suundus ta üles kaljule, et mõnda aega haudade kõrval istuda. Ta sättis uuemat neist suure hoolega, arutledes, kas noor rosmariinipõõsas läheb kasvama.

Kui lapse nutt tuulega temani kandus, vaatas ta instinktiivselt värske haua poole. Enne kui loogikameel vahele segas, jõudis aju talle hetke jooksul öelda, et see kõik oli olnud üks suur eksitud – see viimane laps ei sündinud enneaegselt surnuna, vaid oli elus ja terve.

Meelepete hajus, kuid lapse nutt mitte. Siis tuli Tomi hüüatus majaka vaateplatvormilt – „Rannal! Paat!“ -, mis ütles talle et tegemist ei olnud unenäoga, ning ta tõttas nii kiiresti, kui sai, mehe juurde, kes oli juba teel alla paadi poole.

Mees paadis oli surnud, kuid paadi ninast tõstis Tom välja kisava pambu.

„Püha taevas!“ hüüdis ta. „Püha taevas, Izzy.  See on...“

„Beebi! Oh, armas jumal! Oh, Tom! Tom! Tule – anna ta mulle!““

Tulles vastu oma murtud naise palvetele ja rikkudes sellega seadust, jätab Tom juhtunust võimudele teatamata. Väike tüdruk jääb Tomi ja Isabeli kasvatada, olles neile suureks rõõmuks.

Peaaegu 2 aastat hiljem saavad nad teada tõe surnud mehe ja beebi kohta. Vaatamata südametunnistuspiinadele, Tom vaikib.

Aastad mööduvad.  Kuid siis käivitab ootamatult  väljailmunud mänguasi sündmuste ahela, mis on hävitamas Isabeli ja Tomi abielu ning paiskab segi väikese tüdruku Lucy elu.

Kas sellest olukorrast on väljapääsu? Kas Isabeli ja Tomi abielul on veel tulevikku? Kas hingehaav, mis väike Lucy sai, kui ta vanematest lahutati, kunagi paraneb?

2016. aasta valmis romaani põhjal samanimeline film.

Litsid. 2. raamat, Naiste sõda

Mart Sander

Tallinn : Paradiis, 2016

Romaan „Litsid” on pilguheit Eestimaa saatuse pöördelistele aastatele 1939 – 1944, jutustatud väikese Tallinna bordelli ja sealt läbi kulgevate inimeste pilgu läbi.
Romaanitsükli teine osa keskendub aastale 1941, mil paljastub nõukogude võimu tõeline nägu. Alapealkiri „Naiste sõda” võtab reaalsed mõõtmed, kui väike eliitbordell saab tunda võõrvõimu terrori kogu raskust. Taas ristuvad „proua Kuke kanala” daamide elud mitme ajaloolise suurkuju eksiteedega. 

Raamatu kujundus on sarnane eelmisega, kus kauni daami taustal kumab läbi Lavrenti Beria foto. Beria on ajaloost teada suure juuniküüditamise organisaatorina.

Selles raamatus puudutavad koledad sündmused juba lähemalt ka bordelli tüdrukuid ja proua Kukke. Kunagi ei võinud teada, mis kavatsustega neid külastati ning millised tagajärjed mõnel valesti lausutud sõnal võisid olla.

Põnev ja kaasahaarav lugemine. Järjekordselt jääb lugu pooleli ja huviga tuleb oodata järgmist osa. 

Teine Boleyni tüdruk. 1. osa

Philippa Gregory

On ilmunud uue ajaloolise romaani esimene osa.

Mary Boleyn jääb Henry VIII-le silma, kui ta neljateistkümneaastase tütarlapsena õukonda saabub. Armastatud printsist pimestatud Mary rõõm jääb üürikeseks, kui ta avastab, et on oma perekonna võimuahnete salasepitsuste marionett. Kui tujuka kuninga huvi raugeb, kästakse Maryl edastada teadmised selle kohta, kuidas kuningat rahuldada, oma sõbrannale ja rivaalile – õele Anne´ile.
 Tüdrukute omavahelised suhted rikkus nende onu ambitsioonikas salaplaan teha ühest neist kuningas Henry VIII armuke ja ideaalis järgmine abikaasa, kes suudaks anda valitsejale kauaoodatud meessoost järeltulija. Jättes maha lihtsa elu maal, satuvad tüdrukud keset õukonna põnevaid, ent ohtlikke intriige, kus suurem eksisamm võib tähendada sattumist otse tapalavale. Algselt oli nende eesmärgiks aidata oma suguvõsa, kuid nüüd on ainsaks sihiks võita kuninga süda.

Politseiniku tütar

Katrin Pauts

Tallinn : Varrak, 2016

Romaani peategelaseks on ajakirjanikutöös pettunud Eva, kes naaseb lapsepõlvekoju Saaremaale, et oma elus rahulikum periood teha. Paraku on koduküla hämar minevik jätnud oma jäljed kõikjale. Aastaid tagasi on kaduma läinud mitu noort neidu, kellega on seotud tema perekond, kus toimusid samuti ettearvamatud seigad. Eva eesmärgiks saab tõde päevavalgele tuua, millele külaelanikud tõrjuvalt suhtuvad. Külas on elu seisma jäänud ning inimesed kartlikud ja tõrksad.

Romaanis jätkubi põnevust lõpuni välja, mis teeb lugemise nauditavaks.

Raamatu autor Katrin Pauts on ise pärit Muhust ja töötas Õhtulehes uudiste- ja meelelahutustoimetuses.Praegu tegutseb ta vabakutselise teletoimetaja ja stsenaristina.

Üksainus öö

Simona Ahrnstedt

Tallinn : Hea Lugu, 2016

Romaan räägib kirest ja armastusest ning saladustest ja hiilgvalt planeeritud kättemaksust. Tegevus toimub Rootsi rahamaailma telgitagustes ja kõrgseltskonna kodudes.  Rahamaailm on teatavasti julm ja seal ellujäämiseks saavad töötada vaid kõige tugevamad  ning kõrgseltskond ei armasta võõraid.

Priviligeeritud ja glamuurses perekonnas kasvanud andekas ja veetlev aadlisoost finantsnõustaja Natalia De la Gripi on üritanud oma enda eduka tööga tõestada isale, et meestekeskses raha-maailmas võivad ka naise hiilgavalt hakkama saada.

Rasketes oludes kasvanud nägus ja karm miljardärist riskikapitalist David Hammar on ise nullist üles ehitanud oma eduka firma. Nüüd on tal vaid üks eesmärk – kättemaks ja ei kellegle muule kui De la Gripidele, haarates enda valdusesse Rootsi vanimaid ja põlvest-põlve perekonnale kuulunud ettevõte Investum.

Kuid siis ristuvad Natalia ja Davidi teed. Mehe üllatuseks erineb naine oma ülejäänud perekonna liikmetest ning David on tõsiselt naisest võlutud. Ja mõistab üsna pea, et kui ta ei saa naist unustada, võib kogu tema kättemaksuplaan lennata vastu taevast. Nataliagi ei suuda lakata mehele mõtlemast.

Lõpuks annavad nad järele nende vahelisele kuumusele ja alistuva kirele, mis neid on haaranud. Kuid vaatamata nende vahelisele tunnetele, jätkab mees kindlalt oma plaane, olles kindel, et kui kõik lõpuks avalikuks tuleb, ei pruugi naine talle iialgi andestada.

Siis aga tulevad ilmsiks saladused, millel võivad olla katastroofilised tagajärjed. Natalia ja David peavad langetama raskeid otsuseid, mis võivad muuta nende edasist elu.

Kas Natalia suudab andestada mehele enda ära kasutamist ja oma perekonna hävitamist ning kas David andestab selle pere poolt minevikus sooritatud tegusid, mis viisid kättemaksuni? Kui nii, siis ehk on kirest armastuseks kasvanud tundel isegi veel võimalus.

Norma

Sofi Oksanen

Tallinn : Varrak, 2016

Sofi Oksaneni viies romaan „Norma“ on täiesti erinev tema eelnevatest raamatutest.

Romaan algab Norma ema Anita matustega ja avab lugejale järk-järgult Norma sünni- ning kasvuloo, jutustades samaaegselt ka vaimuhaige sõbranna Helena pere kannatustest. Normal on meeletu juuksekasv, mida tuleb ümbritseva maailma eest varjata. Lisaks tunnetab ta juuste lõhnade kaudu inimeste tundeid ja haigusi.

Norma ema töötas ühes juuksurisalongis, mida pidas tema kunagise sõbranna tütar Marion. Äri selle salongi varjus on aga palju suurem kui pealt paistab. Marioni isa on loonud äriimpeeriumi, kus tegeletakse juukseäri ja surrogaatlusega. Norma asub ema asemel juuksurisalongi tööle, et saada küsimus vastusele, mis juhtus tema emaga tegelikult ning millesse ta ennast mässinud oli. Norma aga ei tea, et ka neil on temaga oma plaan.

Kaasahaarav, kuid kohati raskesti mõistetav fantaasiasugemetega teos, mille tegevus põimub läbi juuste teemaga. Domineerima jääb mõte meeste pahelisusest ja mustadest tegudest ärimaailmas, tuues ohvriteks kehvemates oludes elavaid naisi. Raamat on kirjutatud ladusalt ja huvitavalt, kuid raske on alati aru saada mineviku ja oleviku vahelistest seostest. Mõningad küsimused jäävadki õhku rippuma. 

POLITSEINIKU TÜTAR

Katrin Pauts

Sarjast „Saaremaa põnevik“

Tallinn : Varrak, 2016

Olles vallandatud oma töökohast ajalehes, otsustab Eva Niimand naasta kodusaarele, et välja selgitada, mis juhtus tegelikult rohkem kui 20 aasta tagasi kui surid üksteise järgi tema vanemad - politseinikust isa ning koduperenaisest ema ning milline on seos kõigel sellel kolme  kodukülas elanud tütarlapse saatusega, kellest kaks jäid kadunuks ja üks leiti mõrvatuna.

Kuid naastes kodukülla Tuulegile, ei ole sealsed inimesed sugugi valmis Evat aitama, pigem välditakse temaga kõnelemist ja suhtutakse temasse isegi vaenulikult.

„Põhja-Saaremaal metsa serval tukub Tuulegi küla. Pindalalt polegi see nii pisike, aga maju on üsna hõredalt ja need on põldude vahele, jõekese kaldale ja metsa äärde hajutatud. [...].  Siinsed inimesed tavatsevad ohkida : „Meie kandis ei juhtu kunagi midagi“. See polnud nurin, vaid rahulolev tõdemus. Tuulegi polnud päris elutu. [...] Aga 21.juunil 1992 juhtus midagi päriselt. „Laske meil olla“ anub külanaine. „Rääkimine ei muuda enam midagi““.

Naine veenab saarele naasma ka noorema venna Andrease, et see teda toetaks. Kuigi vend saabub ja isegi püüab õde aidata, on tal liiga palju endaga tegemist ning Eva peab rakendama oma mõistust ja ajakirjaniku vaistu, et lahendust leida.

Kas tõesti nende vanas kodus kummitab ja seepärast külaelanikud seda paika kardavad või on asi hoopis milleski muus? Miks inimesed vaikivad?  Kas hirmust kummituse ees või oma  tumedate saladuste varjamiseks? Kui naine taipab, et miski pole nii nagu nagu näib, hakkab hoolikalt ehitatud fassaad  mõranema ning inimesed paljastavad oma tõelise mina. Ja kui mõned külaelanikud lõpuks suu avavad ning veel vanem vend Tom informatsiooniga, mida ta oli hoolikalt varjanud aastaid, ootamatult külla ilmub,  hakkab selguma ka tõde kaugete sündmuste kohta.

Ja nii leiab Eva lõpuks rahu oma hinges ja tunneb taas lähedust lapsepõlvekoduga.

„Kail on õigus, mõtles Eva. Kogu see lugu, mis oli äsja lõppenud, oli olnud ääretult keeruline. Õnnetundes seevastu ei olnud midagi keerulist. Õnn peitis end lihtsatest asjades, nagu lumepallisupp. Mis kõige tähtsam – ka selle juurde tagasi tulla oli lihtne“.

Mees nimega Ove

Fredrik Backman

Tallinn : Tänapäev, 2016

„Kõikide meeste elus jõuab millalgi kätte hetk, kui nad otsustavad, millised mehed nendest saavad“

Ovest sai Ove, eriline tavaline mees.

Rootsi kirjanikul Fredrik Backmanil on õnnestunud teda portreteerida. Kui alustasin lugemist, tekkis mul tunne, et selliseid mehi olen Eestimaalgi kohanud: tõredaid, torisevaid, oma põhimõtetes kaljukindlalt veendunud mehi. Mida Ove mõtleb, seda ta ka ütleb...või jätab ütlemata.

Saame teada, mida kujutab endast tõsiselt oma naist leinav mees ja kuidas ihaldab ta lahkuda sellest maailmast, mis võttis talt esmalt armastatud naise ja seejärel töö. Enesetappu aga ei õnnestu kuidagi toime panna, sest teda segatakse alalõpmata. Vaikses korteriühistus juhtub ju kogu aeg asju, mis on naljakad, kurvad, masendavad ja vajavad Ove abistavat kätt. Kõike seda saadab autori humoorikas vahetekst, sest Ove on ise sealjuures üsna napisõnaline.

 Uued elanikud korteriühistus, eriti iraanlannast Parvaneh , toovad kaasa avatumat maailma ja muudavad ka leinava Ove maailma vastu huvi tundvaks, sest teda ümbritsevas maailmas peab valitsema kord ja õiglus, nende kahe asja eest võitleb ta kogu hingest.

 Ove maailmas on ainus õige automark SAAB ja sellele tahab ta eluajaks truuks jääda. Truuks jääb ta ka oma sõbrale Runele, keda ähvardab hooldekodusse paigutamine. Hoolimata sellest, et pikkadest aastatest, mis nad ühes majaühistus on elanud, on suur hulk kulunud riius olemiseks.

 Romaan on humoorikas ja nukker, kuid väga elujaatav, igati väärtuslik lugemiselamus suveõhtul.

Neli õde : suurvürstinnade Romanovite kadumaläinud elud

Rappaport, Helen

Tallinn : Varrak, 2016

Elasid kord neli õde – Olga, Tatjana, Maria ja Anastassia. Nende kodu asus Venemaal Tsarskoje Selos. Kuid nad ei olnud tavalised venelannad, vaid Venemaa viimase tsaari, Nikolai II, tütred. Nad olid OTMA.

Autor,  tuginedes avaldamata kirjadele, päevikutele ja mälestustele, maalib tõetruu pildi suurvürstinnade elust kuni saatusliku 1918. aasta 17. juuli hommikuni.

Olga, Tatjana, Maria ja Anastassia elasid oma elu isoleeritud keiserlikus perekonnas, kuid neil olid omad unistused, püüdlused ja mõtted. Kuigi nad olid oma vanemate, eriti aga isa, rõõmuallikad,  jäid nad paratamatult ema poolt jumaldatud troonipärijast väikevenna Aleksei varju.

Noored  neiud viibisid suurema osa oma elust range järelvalve all, kus oli väga vähe sõpru ja kust puudusid omaealiste tütatrlaste elukogemused ning tavapärased toimetused, mis tingis ka selle, et nad olid üsna eluvõõrad inimesed. Samuti mõjutas neid tugevalt tsarinnast ema pidev haigus.

Kuid kõik see muutus ühtäkki kui algas I maailmasõda ja Venemaa astus sõtta. OTMA pidi saama üleöö täiskasvanuks. Kuid kõigi üllatuseks kohanesid nad kiirelt uue olukorra nõudmistega.

Nüüd avaldus noorte suurvürstinnade tegelik olemus, nad osutusid hoolivateks, sõbralikeks, töökateks ja lihtsa käitumisega neidudeks. Kaks vanemat  tüdrukut asusid tööle halastajaõdedena, kaks nooremat täitsid lihtsamaid ülesandeid haiglates, näiteks valvasid haavatuid.

Neidude prantsuse keele õpetaja Pierre Gillardi :

„Gillardile avaldas eriti muljet nende mõtestatud suhtumine oma töösse ning asjaolu, et nende jaoks polnud mingi  probleem katta oma ilusad juuksed halastajaõdede nunnataolise linikuga ja veeta suurem osa ajast vormiriietes. Nad ei mänginud halastajaõdesid – mida Gillard aeg-ajalt teiste aristokraatlike daamide puhul täheldas -, vaid nad olid seda tõeliselt“.

Kuid siis muutus taas kõik nende elus, kui Nikolai II oli sunnitud troonist loobuma ning algas pikk  teadmatuse periood tervele perekonnale, mis lõppes nende hukkamisega.

Koidupalavik

Péter Gárdos

Tallinn : Tallinna Raamatukirjastus, 2016

Kahekümne viie aastane ungarlane Miklos oli vangilaagris Budapestis. Temast on järel vaid luu ja nahk ning tal ei ole peaaegu ühtegi hammast, tal on tuberkoloos. Arst ütleb, et tal on kuus kuud elada jäänud.

1945. aastal jõuab Miklós Rootsi taastusravihaiglasse. Ta hangib teistes Rootsi haiglates paraneva 117 noore ungarlanna nimed ja aadressid ning kirjutab haigla aias puu varjus istudes kirja viimasele kui ühele neist – 117 täpselt ühesugust kirja.Ta usub kindlalt, et ühest neist noortest naistest saab tema abikaasa. Samuti usub ta, et ei sure vaatamata arstide hirmutavale diagnoosile.

Taastusravihaiglast sadu kilomeetreid eemal loeb tema kirja Lili … ja kirjutab talle igavusest vastu … sellest algab armulugu.

JÄRVEMAJA

KATE MORTON      

Tallinn : Varrak, 2016

Pärast ebaõnnestunud juhtumi lahendamist ja sundpuhkusele suundumist on noor Londoni politseiuurija Sadie Sparrow läinud Cornwalli külla oma vanaisale. Sealses kaunis looduses jooksmas käies avastab ta mahajäetud maamaja  ja teda hakkab huvitama selle omanike, perekond Edevane´ide, lugu.

Kui Sadie saab teada, et  70 aastat tagasi kadus ühel ööl väike Edevane´ide poeg ja vaatamata ulatuslikule juurdlusele ei leitud ühtegi niidiotsa, hakkab naine ise juhtunut uurima.

Romaanis ongi põiminud omavahel ühtseks tervikuks jõuka perekonna Edevaine elu 20. sajandi 30-ndatel aastatel nende kaunis maamõisas, suhted perekonnas ning sõpradega päevani mil väike poeg kadus ning kaasaegse politseuurija püüdlused lahendada selle perekonnaga seotud iidvana kuritegu.

Minevikusündmuste keskseks tegelaseks tõuseb peretütar Alice Edevane, kellest on saanud Inglismaa üks kuulsaimaid krimaalromaanide autoreid. Kui Sadie temaga ühendsust võtab,  et uurida mineviku kohta, ei taha Alice sellest midagi kuulda. Kuid Sadie ei suuda asja sinnapaika jätta, olles visa ning lõpuks annab kirjanik alla.

Oma heale vaistule tuginedes ning säilinud materjale kasutades, erinevaid variante juhtunust kõrvale heites ning tänu juhuslikkusele, suudab Sadie kild-killu haaval 70 aastat vana juhtumi lahendada.  Ja lahendus on tõeliselt üllatav.

Lisaks saab positiivse lahenduse ka Sadie eelnevalt ebaõnnestunud juurdlus.

Seega võivad  seda romaani lugeda nii perekonnaromaani austajad, armastusromaanide nautijad kui ka kriminaalromaanide fännid.

Ettelugeja 6.27-ses rongis  

Didierlaurent, Jean-Paul

Tallinn : Tänapäev, 2016

„Ettelugeja  6.27-ses rongis“ peategelane Guylain Vignolles on õnnetu inimene, kelle arvates on tema elu rikutud juba alates nimepanekust, nimelt saab silpide vahetamisega sellest halvakõlaline hüüdnimi, mis määras ära tuleviku koolis ja ka tööl. Ta püüab olla märkamatu, tähelepandamatu ja tema päevad mööduvad ettevõttes, mille töö seisneb raamatute  paberimassiks purustamises. Mees vihkab oma tööd, masinat, mille operaatorina töötab ja ka oma töökaaslasi peale klassikalise luule ja näitekirjanduse austajast väravavalvuri.

 Kuid tema tööpäevahommikutes on ka üks kõrghetk; nimelt rongis, millega ta tööle sõidab, loeb ta igal hommikul ette need paar lehekülge raamatust, mille ta purustusmasinat puhastades õhtul on leidnud. See on rituaal ja lunastus ühekorraga. Igapäevased töölesõitjad on harjunud tema ettelugemistega, ehkki tekstid algavad eikuskilt ja lõpevad sageli poolelt sõnalt. See hommikune sündmus teeb ka reisijate tuimad hommikud erksamaks ja nende päevad mõtestatumaks.

Julie päevik rongist leitud mälupulgalt saab Guylani elus pöördepunktiks, ta hakkab seda ette lugema ja tema hall ja üksluine elu muutub värvilisemaks ning mees armub päeviku autorisse, ehkki pole temaga kunagi kohtunud. 

Romaan on armastuslugu kahe üksiku inimese elus, kes kohtuvad alles raamatu lõpulehekülgedel ja see tekitabki lugejas tunde, et tahaks sündmustikku edasi teada.

Madame Picasso : [tõsielul põhinev romaan]

Anne Girard

Tallinn : Kunst, 2016

Eva on kahekümnendates noor naine, kes otsustab oma  vanematekodust lahkuda, et saada osa 20. sajandi alguse Pariisis pulbitsevast värvikast suurlinnaelust. Tänu oma emalt kaasa saadud peenele käsitööoskustele õnnestub Eval saada õmblejanna koht kuulsas Moulin Rouge'is.

Pablo Picasso oli mitmetahuline geenius, samavõrd raevukas kui kirglik. Nagu arvata võib, ristuvad nende kahe noore inimese teed ja lahvatab kireleek.

Raamat on tõsielul põhinev.

Ära tee mulle halba

Julie Corbin

Tallinn : Ersen, 2016

 Olivia Somers on arst. Ta võtab oma tööd südamega ning on ka vabatahtlik keskuses, kus narkosõltlased abi saavad. Tal on kaks toredat last, Laurie ja Robbie. Äsja on ta lahutanud oma psühhiaatrist abikaasast Philist – mees läks teise naise juurde – ja Olivia püüab oma uue eluga toime tulla. Seni on tal see hästi õnnestunud, kuni…

Robbie on haiglas – ta kaotas meelemärkuse pubis, kus nad sõpradega aega veetsid.

Raamatu autor Julie Corbin pole kirjutanud klassikalist kriminulli, pigem on tegemist psühholoogilise põnevikuga. Peategelase Olivia elu kummitavad varjud minevikust. Me peame vastutama oma tegude eest – nii usub Olivia. Ent kuidas suhtuda kättemaksu – kas tunnistada, et see on teenitud? Kas kaastunne kurjategija vastu on õigustatud? Kuidas kaitsta ennast ja oma lapsi?

Raamat on kirjutatud otsekoheses ja lihtsas stiilis, ehkki sündmused ja tegelaste psüühika pole kindlasti mitte üheülbalised.

Raamat pakub parasjagu põnevust ja minevikust esile kerkivaid saladusi. Kuhu need välja viivad ja kas need on omavahel seotud? Tõeni on pikk tee.

Väga kaasahaarav ja põnev raamat.

RAUDRÄSTIKU AEG : MUINAS-EESTI KRIMINAALROMAAN

Hargla, Indrek

Tallinn : Raudhammas, 2016

Populaarse Melchiori-sarja autori Indrek Hargla sulest on ilmunud uus kriminaalromaan, mille tegevus on sel korral viidud muinasaega.

Sündmuste  taustaks on tuhande aasta tagune aeg, mil Põhjalas usutakse olevat jumalate koda ja laevamehed käivad mööda  jõgesid kauplemas lõunamaa turgudel, mil Kuningavalda ründavad igast ilmakaarest vaenlased ning maale saabuvad ristiusumisjonärid.

Romaani tegevus toimub muinasaja Eestis, kuid riigi nimeks on Kuningavald, peategelaseks on noore kuninga Uljase taretark ehk nõunik Koiola Aotõiv.  Mees on on tuntud oma terava mõistuse ja nutikuse poolest, mis aitavad tal lahendada mitu mõrvajuhtumit.

Romaani käigus satub nutikas nõunik tänapäeva Läti aladele, kus ta kohtub ristiusumisjonäri Folkmariga,  kelle elu ta päästab ja kellest saab tema sõber. Seejärel lahendab ta kodus Rootsi saadiku Kill Ottarssoni mõrva ja satub kuninga saadikuna Saaremaale Kaali linnuse juurde, et veenda kohalikku valitsejat Rauttot ristiusu kiriku ehitamises, kuid satub taas mõrvaloo keskmesse,  seekord surevad järjest Rautto pojad.  Kolmas retk viib  teda sõbra Kaljuvaldi kutsel,  kes kahtlustab rasket kuritegu, tänapäeva Tallinna asukohta. Kuid kohale jõudes selgub, et sõber on surnud ning taas peab Aotõiv hakkama lahendama tapmisjuhtumeid.   

Kuid andeka detektiivina lahendab ta loomulikult kõik mõrvad  edukalt.

Siiski veel Alice

Lisa Genova

Tallinn : Kunst, 2016

Dr Alice Howland on Columbia ülikooli tunnustatud keeleteadusprofessor. Kui talle ei tule enam sõnad meelde ja ta hakkab jooksmas käies ära eksima, peab Alice silmitsi seisma muserdava diagnoosiga: varajane Alzheimeri tõbi. Samal ajal kui siiani energiline naine püüab võimalikult kaua oma eneseteadvuse külge klammerduda, peavad Alice’i kolm täiskasvanud last ja abikaasa abituna pealt vaatama, kuidas nende ema iga päevaga üha rohkem ja rohkem eemaldub.

Ära armasta mind enam

Tea Lall

Tartu : Fantaasia, 2016

Eesti Kirjanike Liidu 2015. aasta romaanivõistlusel äramärgitud teos „Ära armasta mind enam“ on Eesti elust kõnelev romaan. Autor on jõgevamaalane.

Kolm tõrjutud teismelist sõbrunevad ja toetavad üksteist. Läbi nende pilgu kajastuvad tänased pereprobleemid: ajal, mil isad-emad lähevad Soome tööle ja perekonnad lagunevad, joomarlus, arutu raiskamine ja muud kaasaja pahupoole näited on romaanis esindatud. Kas noortel on kuskilt abi loota või jääb loota vaid endale?

Lumivalgeke peab surema. Kriminaalromaan

Nele Neuhaus

Kirjastus Tänapäev, 2016

   Saksa kirjaniku kriminaalromaani peategelased , uurijad Pia Kirchhoff ja Oliver von Bodenstein asuvad uurima juhtumit, kus naine on kukkunud jalakäijate sillalt otse all sõitvale autole ja koomas. Tunnistajad ütlevad, et naine lükati sillalt alla. See on Tobias Sartoriuse ema.  Tobias mõisteti kaudsete süütõendite alusel 11 aastat tagasi süüdi kahe seitsmeteistaastase tüdruku kadumises ja kohus mõistis talle kümme aastat vanglakaristust. Nüüd on Tobias taas vabaduses ja kodukülla tagasi tulnud. Tema vanemad on pingete tõttu lahku läinud, isa restoran suletud, hooned ja maa küla kõige rikkamale mehele üle läinud. Külaelanikud on tulvil vaenu, vaikivad ja ei taha tunnistusi anda. Siis kaob veel üks noor neiu. Ja siis on kohalikud kindlad, et süüdlane on Tobias. Uurija Piia Kirchhoffil on aga tekkinud mitmeid kahtlusi ka Tobiase 11-aasta taguse süü osas, ta hakkab uuesti uurima vana juhtumit. Sündmused hakkavad kiiresti arenema. Selgub, milleks vanemad oma laste nimel võimelised on ja milleks mõni naine mehe edu nimel valmis on. Välja tuleb ka testamendipettus. Kaasakiskuvalt põnev ja haarav kriminaalromaan,  mis avab kirjaniku Bodensteini ja Kirchhoffi lugude sarja.

Odini poeg Tagapäikese külmunud maalt

Kaire Sumberg

Tallinn : Mixi Kirjastus, 2015

Siin ta nüüd oli – maal! Pisikeses külas, kus elas vast mõnikümmend inimest, vanad ja lapsed kaasa arvatud. Tema, eluaegne linnatüdruk, kelle jaoks isegi Tartu kohati liiga väike oli tundunud.

Kõik selles linnas oli tema jaoks üle mõistuse tavaline ja etteaimatav, juba üle kahekümne viie aasta.

Nii algab romaan  noorest naisest, kes jätab seljataha oma elukaaslase, sõbrad, karjääri ja mugavustega linnakorteri ning kolib mahajäetud Metsaääre tallu üksi elama. Sügisvihm sajab läbi katuse, talvekülm poeb õuest tuppa, tuisk ajab teed umbe… Ometi ei teki tal mõtetki vahetada seda kõike endise justkui õlitatult kulgenud linnaelu vastu. Ja kui siis tallu tulevad lambad ning ühes nendega viikingi-verd pikka kasvu noormees, teeb Andra elu uue pöörde.

Romaanis tulevad  esile maal elamise raskused ja võlud. Kumbad saavad otsustavaks? Samuti noorte tunnete keerulised teed, kui need on omavahel lahti rääkimata.

Lihtne ja eluline, väga hästi kirjutatud raamat.

Stalini tütar : Svetlana Allilujeva erakordne ja tormiline elu

Rosemary Sullivan

Tallinn : Tänapäev, 2015

Kaasahaarav teos Svetlana Allilujevast, naisest, kes kogu oma elu püüdis pääseda oma isa, Jossif Stalini, nime varjust.

 „Mida tähendab sündida Stalini tütrena ning kanda kogu elu isa nime raskust, millest pole kunagi võimalik vabaneda? Ükskõik kuidas Svetlana Allilujeva ka üritas, ei pääsenud ta kunagi Stalini varjust. Ta kurtis : „Kuhu ma iganes läheksin, Austraaliasse või mõnele saarele, jään ma alati oma isa nime poliitvangiks.““

Svetlana ise jagas oma elu alati kahte, enne ema surma ja pärast seda, kui tema maailm täielikult muutus. Ja ta oli sel hetkel vaid 6,5 aastat vana.

Pilvitu lapsepõlv, nooreks naiseks sirgumine ja püüd leida oma tee. Kuid isa vari saatis teda igal pool. Isegi pärast isa surma ja oma perekonnanime asendamist ema neiupõlvenimega, ei jäetud Svetlanat rahule. Ta oleks olnud justkui Nõukogude Liidu omand.

Läbi valusate kogemuste õppis ta mõistma, et ei koge iial siiraid inimtundeid ning see muutis ta iseloomu ning ta hakkas inimesi kohtlema kui mängukanne.

Nõukogude Liidust põgenemine 1967. aastal 41-aastase naisena, kaasas vaid enda kirjutatud mälestuste käsikiri, oli kui kõrvakiil Kremlile. Svetlana lootis sellise teoga vabaneda mineviku painest ja luua omale uus tulevik vabas ühiskonnas.

 „11. märtsi varastel hommikutundidel astus Svetlana üle nähtamatu piiri türanniamaailma ja vabadusemaailma vahel.  Muidugi ei saanud see mingilgi moel olla lihtne. Algas tema elu teise poole rännak tundmatusse, ent kui ta lootis vabaneda oma isa nime varjust, eksis ta rängalt.“

Tegelikult algas heitlus kahe maailma vahel, võitlus südame ja mõistuse vahel. Usaldamatus ja naiivsus inimeste suhtes ei kergendanud tema elu USA-s. Hellitatud printsessina (mitmedki inimesed ütlesid ta kohta nii) ja kangekaelse naisena ei võtnud ta kuulda siiralt antud nõuandeid, tegutsedes tihti tormakalt  ja see tõi kaasa tagajärgi, mida ta ise ei olnudki võimeline lahendama.

Elu vabaduses oli vaid üks lõputu põgenemine.  Nagu oleks teda tagant kihutanud tema esivanematelt päritud mustlasveri.

Kohanedes küll pikkamööda läänemaailmaga, oli tegelikult tema edasine elu siiski vaid üks lõputu oma koha otsimine päikese all. Ta ise võttis oma elutragöödia kokku kõige paremini :

 „Sa oled Stalini tütar. Tegelikult oled juba surnud. Sinu elu on juba lõppenud. Sa ei saa elada omaenda elu. Sa ei saa elada üldse mingit elu. Sa eksisteerid ainult seoses mingi nimega“

Pariisi talv

 Imogen Robertson

Tallinn : Valgus, 2015

Pariisis naistele mõeldud kunstiakadeemias kohtuvad Inglise väikelinnast pärit andekas Maud, kõrgseltskonna iludus venelanna Tanja ning alamklassi kuuluv prantslannast modell Ivette. Maudil on rahanappuse tõttu suurlinnaeluga järjest raskem hakkama saada, kuid just siis näitab elu talle oma helgemat poolt. Ta pääseb elama rikaste ja ilusate perre. Neiu on õnnelik ja rahulolev ja siis saavad alguse traagilised sündmused. Üha enam tundub talle, et ta on Pariisis lõksus. Teoses on esindatud alko, narkoprobleemidest ning  enesemüümiset tulvil elu.

Õnnepiletiga hulkurkass Bob

Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2015

Eestis on ilmunud :     „Tänavakass Bob“  2014

„Bobi maailm : ühe mehe ja tema tänavakassi uued seiklused“  2015

„Kingitus Bobilt, ehk, lugu sellest, kuidas tänavakass aitas ühel                              mehel mõista jõulude tõelist mõtet“  2015

Londoni hulkurkassist Bobist ja tema tänavamuusikust peremehest Jamesist said tänu raamatutele kuulsused. Jõulude ajal ilmus Eestis kolmas raamat Bobist. Samal ajal vändatakse Hollywoodis vahvast duost mängufilmi.

Narkosõltuvusega heitlev inglane James Bowen ei osanud aimatagi, kui palju muutub ta elu, kui mees avastab oma kodumaja koridorist ruuge haavatud kõutsi. Mehel polnud südant kassi piinlema jätta ning viis ta loomaarsti juurde. Kui kass oli terveks saanud, otsustas James temaga hüvasti jätta, kuid Bob keeldus uuest peremehest lahkumast. Peagi on nad lahutamatud, sest nutikas Bob jalutab isegi õige bussi peale, et olla oma uue sõbra lähedal. Tänavamuusikuna leiba teeniv James avastab, et Bobil on imetabane võime inimestele naha alla pugeda ja nad hakkavad koos esinema.

Muidugi juhtub tänaval töötades rajusid lugusid, aga päeva lõpuks tõdeb James ikka ja jälle, et Bobi abiga on ta jamadest pääsenud. Kass aitab tal pöörata elus puhas lehekülg. Ning kuna isemoodi paar jääb lisaks turistidele silma ka ajakirjanikele ja raamatukirjastajatele, saab hoo sisse lumepall, mis praeguseks on toonud tohutult artikleid, kuus raamatut ja lähitulevikus ka mängufilmi- kõik pajatamas Bobi ja Jamesi seiklustest.

Ka Bobi jõuluraamat pole mingi erand. See südamlik lugu jutustab 2010. aasta jõuludest, mis panid Jamesi muutma oma elu. Mehe tervis oli kehv, tal olid näpud täiesti põhjas, aga väljas oli sajandi külmim jõulukuu. Koos Bobiga satub James sekeldustesse, mis aitavad mehel mõista jõulude tõelist mõtet.

„Enne Bobi tulekut olin olnud maailmale kadunud, lootusetu juhtum. Raiskasin hullumeelselt palju võimalusi. Küllap oli mul tohutult vedanud, et olin üleüldse elus pärast seda, mismoodi ma kõige halvematel aegadel oma keha kuritarvitasin. Bob kinkis mull uue elu- elu täis rõõmu ja lootust“.

Ka Bobil vedas väga, sest ta on Jamesis leidnud endale igavesti truu sõbra. Ent tema raamatuid lugedes tekib küsimus, kuidas nii tark ja tore kass tänavale sattus. Jääb mulje, et kunagi on ta kellegi juures kodus põõnanud ja kausist söönud, kuigi asjalkäimist armastab too ruuge kõuts toimetada õues. Jameski püüdis välja uurida, kas Bob on ehk pererahva käest kaotsi läinud, et ta nende juurde tagasi jõuaks, kuid ajapikku selgub, et keegi ei tunne vahvast kõutsist puudust...

Lihtne, ladus ja südamlik lugemine!