Ettelugeja 6.27-ses rongis  

Didierlaurent, Jean-Paul

Tallinn : Tänapäev, 2016

„Ettelugeja  6.27-ses rongis“ peategelane Guylain Vignolles on õnnetu inimene, kelle arvates on tema elu rikutud juba alates nimepanekust, nimelt saab silpide vahetamisega sellest halvakõlaline hüüdnimi, mis määras ära tuleviku koolis ja ka tööl. Ta püüab olla märkamatu, tähelepandamatu ja tema päevad mööduvad ettevõttes, mille töö seisneb raamatute  paberimassiks purustamises. Mees vihkab oma tööd, masinat, mille operaatorina töötab ja ka oma töökaaslasi peale klassikalise luule ja näitekirjanduse austajast väravavalvuri.

 Kuid tema tööpäevahommikutes on ka üks kõrghetk; nimelt rongis, millega ta tööle sõidab, loeb ta igal hommikul ette need paar lehekülge raamatust, mille ta purustusmasinat puhastades õhtul on leidnud. See on rituaal ja lunastus ühekorraga. Igapäevased töölesõitjad on harjunud tema ettelugemistega, ehkki tekstid algavad eikuskilt ja lõpevad sageli poolelt sõnalt. See hommikune sündmus teeb ka reisijate tuimad hommikud erksamaks ja nende päevad mõtestatumaks.

Julie päevik rongist leitud mälupulgalt saab Guylani elus pöördepunktiks, ta hakkab seda ette lugema ja tema hall ja üksluine elu muutub värvilisemaks ning mees armub päeviku autorisse, ehkki pole temaga kunagi kohtunud. 

Romaan on armastuslugu kahe üksiku inimese elus, kes kohtuvad alles raamatu lõpulehekülgedel ja see tekitabki lugejas tunde, et tahaks sündmustikku edasi teada.