13. detsember 2016


Pildilt kukkujad : romaan
Tiina Laanem
Tallinn : Sidrunid ja Siilid, 2016

Tiina Laanemi romaan „Pildilt kukkujad” räägib ühe perekonna loo läbi 20. sajandi pöördeliste hetkede. See on peredraama. Tegevus algab 1930. aastate Tallinnas. Siis muudab suur sõda kõike pöördumatult. Loo teine pool ulatub tänapäevani. 

7. detsember 2016

Pobeda 1946

Ilmar Taska
Tallinn : Varrak, 2016
Ilmar Taska debüütromaan „Pobeda 1946“ räägib ühe väikese poisi loo Stalini režiimi meelevalda jäänud Eestis. Ilmar Taska on tunnustust leidnud nii filmi, teatri, televisiooni kui ka kirjanduse valdkonnas. Raamatu tegevuse ajaks valis autor 1946. aasta  enda sõnul kahe sündmuse pärast: Churchill pidas kõne raudsest eesriidest  ja alustati sõiduauto Pobeda tootmist. 
On aasta 1946. Endiste sõjaliitlaste Nõukogude Liidu ja Suurbritannia suhted on jahenenud. Väike iseseisev Eesti on jäänud Vene mõjutsooni. Estonia teatri ooperisolisti Johanna ja BBC raadiouudiste diktori Alani vahele langeb raudne eesriie. Nende ainsaks ühendussillaks on jäänud raadio. Johanna kuulab mehe häält BBC kanalil ja Alan saadab naisele teateid eetris kõlavate heliplaatide kaudu. Reaalsuse kiuste hakkavad nad planeerima kohtumist Moskvas. Johanna õde varjab samal ajal oma meest – endist iseseisvuse eest võitlejat – juba teist aastat tagatoas suletud kardinate taga. Tänaval mängib vaid nende kuueaastane poeg, keda köidab uhiuus auto Pobeda ja selle juht – salapärane onu, kes laseb tal autoroolikeerata. Sõprus onu ja poisi vahel mõjutab kõigi pereliikmete saatust. Poisi õlgadele langeb raske saladuste koorem ja kannab ta süütust lapsepõlvest ohtlikku sõjajärgsesse reaalsusesse.
Tegevus toimub nii, kuidas töötab süsteem Eestis. Selles on kangelase positsioon alati suhteline, sest süsteem vajab ennekõike efektiivseid tööriistu. Ja kui süsteemi masina tööriistadel, nagu Pobeda-onul, tekib ootamatuid tõrkeid, kas või hetkelisi tundeid naise vastu, on ta osutunud puudulikuks ning kuulub samuti likvideerimisele. Julgeolekutöötaja on kirjutatud inimeseks, kellel on oma motivatsioon ja põhjused olla niisugune tööriist.
Ei valita vahendeid nn rahvavaenlaste tabamiseks. Kasutatakse ära lapse naiivsust ja usaldust. Võtab pisut aega, enne kui poisini jõuab teadmine, et ilus Pobeda ei kujuta headust – autost hinnalisem võib olla hoopis alati tõsine ja pahur isa.
Õnneks ei lasku autor väga üksikasjadesse kinnivõetud inimeste koleda saatuse kirjeldamisel

28. november 2016

Litsid. 2. raamat, Naiste sõda
Mart Sander
Tõsieluline ajalooromaan „Litsid” on pilguheit Eestimaa saatuse pöördelistele aastatele 1939 – 1944, jutustatud väikese Tallinna bordelli ja sealt läbikulgevate inimeste pilgu läbi.

23. november 2016


Armastuse toit. 1. osa, Laura lugu
Prue Leith
Tallinn : Varrak, 2016

See on Donald Oliveri  ja tema naise Maudi perekonna lugu. Neil on kolm last, kellest vanim hukkab sõjas, keskmisest saab talu edasi viija ja pesamuna Laura, kõigi poolt palavalt armastatud neiu. Ilus ja särtsakas Laura Oliver armub endisse itaalia sõjavangi Giovannisse, kes töötab nüüd lihtsa kokana. Snoobist isa vastuseisu ja raevu trotsides põgeneb Laura kallimaga Londonisse. Elu räsin noort peret kohutavalt, kuidagi suudavad nad siiski hakkama saada aga peresuhted saavad rikutud.

7. november 2016


Ronkmust
Ann Cleeves 
Tallinn : Varrak, 2016
  
Inglise kirjaniku romaani tegevus toimub Shetlandi saarel.  Fran Hunter avastab ühel külmal jaanuarihommikul lumiselt väljalt oma teismelise naabritüdruku Catherine Rossi laiba, mille kohal tiirlevad rongad. Ta on vapustatud ja hakkab kisendama, kuid rongad jätkavad surmatantsu. Saareelanikud hakkavad kohe näpuga näitama eraklikule Magnus Taitile. Uuesti kerkib päevakorda kakskümmend aastat tagasi kadunuks jäänud väikese tüdruku lugu, keda ei leitudki, kuid kuriteo kahtlus lasub Magnus Taitil. Politseuurija Jimmy Perez ja tema ametivennad maismaalt avavad juurdluse, kahtlusaluste ring suureneb.  Fran Hunter leiab veel teisegi laiba, kes on kadunud olnud kakskümmend aastat. Jimmy Perez jätkab uurimist. Rahvuslike pidustuste ajal kaotab Fran rahva hulgas oma viieaastase tütre Cassie. Nüüd pühendatakse kõik jõud Cassie otsingutele ja Jimmy Perezil  õnnestub juhtumid edukalt lahendada.

Kriminaalromaan „Ronkmust“ on Ann Cleevesi „Shetlandi“ sarja esimene romaan. Raamatule on antud 2006. aastal Briti krimikirjanike ühingu auhind Kuldne pistoda.

2. november 2016

Marjustini sajand : kõnelused Marju Lauristiniga elust, Eestist, Euroopast
 Marju Lauristin, Margot Visnap, Ene Hion
Tallinn : HEA LUGU , 2016
Marju Lauristini enda ja kahe tuntud ajakirjaniku poolt kirjutatud raamat ühendab ühe suguvõsa ja  Eesti ajaloo,  koduse poliitika ja Euroopa probleemid.
Huvitavate küsimuste ja arutelude ning emotsionaalsete monoloogide kaudu saab lugeja teada Marju Lauristini esivanematest, lapsepõlvest,  tema mõtetest hariduse, Eesti poliitikute ja Euroopa poliitika kohta.
Pärinedes huvitavast suguvõsast ja sündinud veendunud kommunistide perre, näinud kõrvalt oma vanemate ideaalide lagunemist ja  saanud ise tunda ENSV aegse poliitika nõmedust, oskab ta anda õiglast hinnangut ajastule, mis oli Eesti inimestele keeruline.
„Olen lapsepõlvekodus palju kokku puutunud põrandaaluse kommunistliku liikumise tegelastega, kuulanud nende omavahelisi vaidlusi ja meenutusi ja võin öelda, et enamus neist olid oma revolutsioonilises nooruses pühendunud idee-inimesed, kes kujutasid tõsimeeli ette, et on võimalik luua õiglane, ilma vaesuse ja ebavõrdsuseta ühiskond. Nende särasilmsus ja õhin olid siirad, nagu see on ka praegustel noortel kapitalismi vastu protestijatel“
Õppides TÜ  ja olles aastakümneid samas ülikoolis õppejõud, suudab ta anda huvitava pildi eesti kõrgharidusest, meenutades üliõpilaselu, üliõpilasi ja õppejõude.  Erilise soojusega meenutab ta eesti ajakirjandushariduse rajajat Juhan Peeglit.
Veenvalt kirjeldab ta Eesti Vabariigi algusaastaid ja oma ministriks oleku aega, mil süda oleks tahtnud hoopis teisiti teha, kuid majanduslik olukord riigis ei võimaldanud. Ja seega elas ta neid vastuvõetud otsuseid raskelt üle.
Nauding on lugeda targa inimese mõtteid  ja arvamusi Eestis toimunu  ning hetkel toimuva kohta.  Ja ta oskab ja julgeb olla kriitiline. Eriti Eesti tipp-poliitikutest rääkides.
Olnud mõnda aega eemal aktiivsest poliitikast, püüab ta nüüd Euoopa Parlamendis olles veel midagi ise ära teha Eesti ja Euroopa heaks, et ei jääks vaevama mõte,  kuidas kõik oleks võinud olla.
Kas Marju Lauristinist oleks võinud saada Eesti president? Ta ise vastab sellele küsimusele nii :

„Kui oled nõustunud presidendiks kandideerima, pead valituks saades arvestama viie aastaga. Mulle ei ole enam viite aastat antud. Võibolla on mulle füüsiliselt antud viis, kümme aastat. Aga vanadus annab märku, millest on tõsiselt kahju“.

31. oktoober 2016


Valgus ookeanide vahel
Stedman, M. L.
Tallinn : Pegasus, 2016
Kiiresti rahvusvaheliseks menukiks tõusnud romaan räägib armastusest, rasketest valikutest ja nende valikute tõttu oma  südametunnistusega vastuollu minemisest.
Sõjast elusana tagasi tulnud Tom Shernbourne suunatakse majakavahiks Lääne-Austraalia ranniku lähistele Janus Rocki saarele. Teel saarele kohtub ta Isabel Graysmarkiga. Noored armuvad ja mõne aja pärast ka abielluvad ning asuvad elama üksildasele saarele.
Abieluõnne hakkavad varjutama Isabeli järjestikused nurisünnitused, mis naisele ja ka Tomile raskelt mõjuvad. Ja ühel sellisel raskel hetkel toob laine saare rannale paadi surnud mehe ja mõnekuuse beebiga.
„Isabeli huuled olid kahvatud ning tema pilk maha löödud. Vahel libistas ta endiselt käega hellalt üle kõhu, enne kui selle lamedus talle kõhus valitsevat tühjust meelde tuletas. [...]
Kui ta oli voodi ära teinud ja oma öösärgi padja alla kokku voltinud, suundus ta üles kaljule, et mõnda aega haudade kõrval istuda. Ta sättis uuemat neist suure hoolega, arutledes, kas noor rosmariinipõõsas läheb kasvama.
Kui lapse nutt tuulega temani kandus, vaatas ta instinktiivselt värske haua poole. Enne kui loogikameel vahele segas, jõudis aju talle hetke jooksul öelda, et see kõik oli olnud üks suur eksitud – see viimane laps ei sündinud enneaegselt surnuna, vaid oli elus ja terve.
Meelepete hajus, kuid lapse nutt mitte. Siis tuli Tomi hüüatus majaka vaateplatvormilt – „Rannal! Paat!“ -, mis ütles talle et tegemist ei olnud unenäoga, ning ta tõttas nii kiiresti, kui sai, mehe juurde, kes oli juba teel alla paadi poole.
Mees paadis oli surnud, kuid paadi ninast tõstis Tom välja kisava pambu.
„Püha taevas!“ hüüdis ta. „Püha taevas, Izzy.  See on...“
„Beebi! Oh, armas jumal! Oh, Tom! Tom! Tule – anna ta mulle!““
Tulles vastu oma murtud naise palvetele ja rikkudes sellega seadust, jätab Tom juhtunust võimudele teatamata. Väike tüdruk jääb Tomi ja Isabeli kasvatada, olles neile suureks rõõmuks.
Peaaegu 2 aastat hiljem saavad nad teada tõe surnud mehe ja beebi kohta. Vaatamata südametunnistuspiinadele, Tom vaikib.
Aastad mööduvad.  Kuid siis käivitab ootamatult  väljailmunud mänguasi sündmuste ahela, mis on hävitamas Isabeli ja Tomi abielu ning paiskab segi väikese tüdruku Lucy elu.
Kas sellest olukorrast on väljapääsu? Kas Isabeli ja Tomi abielul on veel tulevikku? Kas hingehaav, mis väike Lucy sai, kui ta vanematest lahutati, kunagi paraneb?
2016. aasta valmis romaani põhjal samanimeline film.