14. märts 2017

Mälestuste talletaja tütar
Mälestuste talletaja tütar
Edwards, Kim
Tallinn : Ersen, 2017
Ameerika kirjaniku Kim Edwardsi psühholoogiline romaan saab alguse ühel 1964. aasta talveõhtul, mil dr David Henry on sunnitud oma kaksikute sünni ise vastu võtma. Esimesena sündinud laps, poeg, on täiesti terve, kuid arst mõistab kohe, et tema järgmisena sündinud tütrel on Downi sündroom. Arst teeb murdosa sekundi jooksul otsuse, mis muudab kõigi nende elu igaveseks – veendes ennast, et tema motiivid on head. Ta palub Caroline’i nimelisel meditsiiniõel lapse hooldekodusse toimetada. Selle asemel pageb naine teise linna ja kasvatab lapse enda tütrena üles.
Milliseks muutub peategelaste elu pärast nii ränka otsust ei osanud dr David ette näha. Romaan on kahetsusest ja lunastusest minevikust painatud tegelaskujudega.Kindlasti on tegemist suure armastusega, kuid valedele üles ehittatud elu ei lase olla õnnelik.

See südantliigutav lugu on suurepäraselt kirjutatud ja nauditav lugemine.

9. märts 2017

Viimastel aastatel eestlaste lugemislauale jõudnud prantsuse nüüdisaegne kirjandus.
Soovitab Triinu Tamm. „Loomingu Raamatukogu“ peatoimetaja ning tõlkija 
 Menukirjandus

PAULINE RÉAGE. Neiu O lugu”. (Tõlkinud Jana Ipatova, Eesti Raamat, 2013.)
EMMANUELLE ARSAN, pseud. Esimene raamat, Inimsuse õppetund”. (Tõlkinud Pille Kruus, Varrak, 2013.)

EMMANUELLE ARSAN, pseud. Teine raamat, Antisüütus”. (Tõlkinud Pille Kruus, Varrak, 2014.)
DAVID SERVAN-SCHREIBER. „Kehale meeldib tõde : artiklid 1999-2011”. (Tõlkinud Madis Jürviste, Varrak, 2014.)

DAVID SERVAN-SCHREIBER. „Vähi vastu : uus eluviis: kuidas muuta oma toitumist ja kaitsta end keskkonna mõjude eest”. (Tõlkinud ja eessõna Mart Paberit, Varrak, 2009, kordus 2014.)

DAVID SERVAN-SCHREIBER. „Stressist vabaks ilma ravimiteta”. (Tõlkinud Laine Hone, Varrak 2005, kordus 2015.)

GEORGES SIMENON. „Saint-Pholieni kiriku poodu”. (Tõlkinud Helle Michelson, Eesti Raamat, 1976, Varrak, 2013.)

FRED VARGAS. „Elus või surnud”. (Tõlkinud Anti Saar, Varrak, 2008, kordus 2013.)
FRED VARGAS. „Kriidiringimees”. (Tõlkinud Madis Jürviste, Varrak, 2015.)

                                               Lastekirjandus
JEAN-LUC MOREAU. „Printsess Mimi ja draakon”. (Tõlkinud Helle Michelson, Tammerraamat, 2013.)

23. veebruar 2017

Viimastel aastatel eestlaste lugemislauale jõudnud prantsuse nüüdisaegne kirjandus.
Soovitab Triinu Tamm. „Loomingu Raamatukogu“ peatoimetaja ning tõlkija 
Väärtkirjandus
CHARLES BAUDELAIRE. „Mu alasti kistud süda”. (Tõlkinud Kristjan Haljak, saateks Hasso Krull. LR, 2014.)

MARCEL PROUST. „Valik esseid”. (Tõlkinud. Triinu Tamm; koostanud ja järelsõna Marek Tamm; eessõna: Tõnu Õnnepalu. LR, 2015.)

FRÉDÉRIC GROS. „Kõndimise filosoofia”. (Tõlkinud Mari Tarendi, Tallinna Ülikooli kirjastus, 2016.)
LOUIS-FERDINAND CÉLINE. „Vestlused professor Y-iga”. (Tõlkinud. Heli Allik, LR, 2013.)
LOUIS-FERDINAND CÉLINE. „Surm järelmaksuga”. (Tõlkinud Heli Allik, Varrak, 2017, ilmumas.)
J. M. G. LE CLÉZIO. „Karantiin”. (Tõlkinud Triinu Tamm, Varrak, 2013.)
J. M. G. LE CLÉZIO. „Torm”. (Tõlkinud Kaja Riesen, Eesti Raamat, 2015.)
MILAN KUNDERA. „Naeru ja unustuse raamat”. (Tõlkinud Pille Kruus, Varrak, 2014.)
MICHEL HOUELLEBECQ. „Platvorm”. (Tõlkinud Indrek Koff, Varrak, 2016.)
MICHEL HOUELLEBECQ. „Alistumine”. (Tõlkinud Triinu Tamm, Varrak, 2016.)
MICHEL HOUELLEBECQ. „H. P. Lovecraft. Maailma vastu, elu vastu”. (Tõlkinud. Heli Allik, LR, 2016.)
MATHIAS ÉNARD. „Varaste tänav”. (Tõlkinud Heli Allik, Varrak, 2016.)
LAURENT BINET. „HHhH”. (Tõlkinud Anti Saar, Varrak, 2016.)
JEAN-PHILIPPE TOUSSAINT. „Tung ja kannatlikkus”. (Tõlkinud Triinu Tamm, LR, 2017)
JEAN-PHILIPPE TOUSSAINT. „Põgenemine”. (Tõlkinud Leena Tomasberg, Varrak, 2017, ilmumas)
NANCY HUSTON. „Murrangujooned”. (Tõlkinud Triinu Tamm, LR, 2012.)
NANCY HUSTON. „Loominspäevik”. (Tõlkinud Leena Tomasberg, LR, 2016.)
KATRINA KALDA. „Jumalate aritmeetika”. (Tõlkinud Anti Saar, Varrak, 2014.)
KATRINA KALDA. „Seal, kus puudel pole varje”. (Tõlkinud Anti Saar, Varrak, 2017, ilmumas.)
RICHARD MILLET. „Märkmeid Eestist”. (Tõlkinud Eda Lepp, LR, 2014.)
KIM THÚY. „Ru”. (Tõlkinud Triinu Tamm, LR, 2014.)
AMÉLIE NOTHOMB. „Sinihabe”. (Tõlkinud Pille Kruus, Tänapäev, 2013.)
AMÉLIE NOTHOMB. „Helge nostalgia”. (Tõlkinud Pille Kruus, Tänapäev, 2015.)
DAVID FOENKINOS. „Delikaatsus”. (Tõlkinud Pille Kruus, Tänapäev, 2013.)
DAVID FOENKINOS. „Mälestused”. (Tõlkinud Pille Kruus, Tänapäev, 2015.)
ROMAIN PUÉRTOLAS. „Imepärane lugu fakiirist, kes jäi kinni Ikea kappi”. (Tõlkinud Anti Saar, Varrak, 2014.)


14. veebruar 2017

TORMIÕDE pilt
LUCINDA RILEY     TORMIÕDE : ALLY LUGU   
Tallinn : Varrak, 2017
Sari : Varraku ajaviiteromaan
Romaanisari seitsmest õest jätkub. 33 aastat tagasi lapsendas salapärane Pa Salt 6 tüdrukut. Aastate jooksul sai neist perekond.
Surres vana mehena, pärandas ta testamendiga tütardele varanduse ning lisaks igale tütrele mõistatuslikud viited tema päritolu kohta, et soovi korral nad saaksid välja uurida, kust nad pärit on ja kes on nende tõelised vanemad.
Teine raamat jutustab vanuselt järgmise õe, Ally loo.
Ally on väga osav avamere purjetaja, kes on osalenud paljudel rasketel regattidel ja neid ka võitnud. Kuid lisaks on ta ka andekas muusik.
Ta on just tutvunud kuulsa purjetaja Theo Falys-Kingsiga ja veedab tema seltsis aega, kui kasuisa surmateade temani jõuab. Täielikus šokis Ally pöördub kiiresti koju.
Veetnud mõne päeva õdede seltsis, naaseb Ally tavaellu, kuid isa surmaga harjumine võtab aega. Ta leiab lohutust Theolt, kellest on saanud tema armastatu ja kõik näib liikuvat rahulikuma ja õnnelikuma tuleviku suunas. Kuid kohutav purjetamisõnnetus purustab taas Ally lootused.

Püüdes end veelkord kokku võtta, süüvib Ally järk-järgult isa antud vihjetesse oma päritolu kohta. Ja need viivad teda Norrasse, kuhu ta kohale lendab, et leida kinnitust oma kahtlustele. Ja põnevust tõuseb haripunkti, kui selgub, et tema suguvõsa lugu võib olla seotud 19. sajandi lõpu Norra ühe kuulsaima laulja Anna Landviki ja helilooja Edvard Griegiga.
Kas Allyl õnnestub teada saada, kes ta tegelikult on ja kas ta leiab lõpuks hingerahu pärast nii raskeid kaotusi? Ja ehk on elul siiski talle varuks ka mõni üllatus?
Lugege kindlasti ka esimest raamatut „Seitse õde : Maia lugu“.

31. jaanuar 2017

KUI HINGUSEST SAAB ÕHK
Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2016

Kui 36-aastase Paul Kalanithi kümne aasta pikkused neurokirurgiaõpingud olid lõpusirgel, diagnoositi tal neljanda staadiumi kopsuvähk.
Eile oli ta arst, kelle töö oli raskelt haigeid ravida, täna on ta oma elu nimel võitlev patsient
.

Sellist tõsist teemal teost kätte võttes mõtled, et kas ma ikka tahan seda raamatut lugeda. Samas jällegi silmitsi seismine raske haigusega on väga eluline ja puudutab paljusid perekondi. Sellest raamatust koorub välja tõsiasi, kui suur võib olla inimese taluvus ja tahtejõud. Kõige raskemal ajal on tal ikka meeles oma abi vajavad patsiendid ja armastav naine, kellest saab mehe viimastel elukuudel nende tütre ema. Inimene , kelle vaimne ja füüsiline jõud on nii suured, täidab oma eesmärgid lõpuni.


Raamat, mis paneb elu üle järele mõtlema, kas tasub oma unistusi edasi lükata, sest keegi ei tea ette, kaua nende täitmiseks aega on antud. Vähesed suudavad ja tahavad ennast realiseerida viimase hingetõmbeni. 

24. jaanuar 2017

Tulekandja. Muhumaa põnevik
Tallinn : Varrak, 2016
Pimedatel maanteedel hukkuvad üksteise järel noored naised. Kui esmapilgul tundub, et tegu on lihtsalt traagiliste liiklusõnnetustega, siis asjaolu, et kõik auto alla jäänud naisterahvad olid punapäised ning et õnnetuspaikades käib leinaküünlaid süütamas üks ja sama salapärane võõras, ei saa olla pelk kokkusattumus. Seda seaduspära uurima asunud ajakirjanik  kaob aga jäljetult.
Uurima hakkab uudistereporter Eva Niimand, kes on tuttav Katrin Pautsi esimesest raamatust „Politseiniku tütar“. See pole ainult kriminaalromaan vaid lausa krimipõnevik. Tegevus toimub hüppeliselt  kaasajast aastasse 1990.

Lõpplahendus on ootamatu, sest tulevad ilmsiks minevikus toimunud roimade ja liiklusõnnetuste vahelised seosed. Tegelasi on mitu, kes võib tunduda süüdlasena, mis teeb asja põnevaks.Romaan on kirjutatud hästi ladusas keeles.
Irdabielu
Tallinn : ET, 2016
Rahva lemmikuks saanud menukirjanikul Erik Tohvril ilmus taas uus raamat "Irdabielu".
Nii selles, kui ka varasemates romaanides,  käsitleb kirjanik tavalise inimese elu lihtsalt ja arusaadavalt, mis on üks tema raamatute suure loetavuse põhjuseks. See on elu meie endi ümber.

Oma värskeimas teoses räägib autor möödaelamisest. Romaani "Irdabielu" teineteisest hingeliselt irdunud peategelased olid juba ligi kakskümmend aastat koos elanud, kui nende ees avanes ootamatu võimalus oma elu ümber korraldada. Paraku ei suutnud nad kokkuleppele jõuda ja nii sündiski omaette abieluvorm, irdabielu, kus abielutunnistusega seotuks jäänud abikaasad elavad kumbki eraldi oma, teineteisest sõltumatut elu.

Teose kulgedes tulevad ilmsiks mehe ja naise hingelised seisundid ning rahulolematus eluga, mis ei paku enam ühtegi üllatust. Elus toimub seiskumine. Olulist rolli mängib inimestele väga omane joon - kangus.

Kuid elul on pakkuda nii palju värskendavaid elamusi. Tasub lugeda, et teada saada, milliseks kujuneb tegelaste saatus.