28. november 2016

Litsid. 2. raamat, Naiste sõda
Mart Sander
Tõsieluline ajalooromaan „Litsid” on pilguheit Eestimaa saatuse pöördelistele aastatele 1939 – 1944, jutustatud väikese Tallinna bordelli ja sealt läbikulgevate inimeste pilgu läbi.

23. november 2016


Armastuse toit. 1. osa, Laura lugu
Prue Leith
Tallinn : Varrak, 2016

See on Donald Oliveri  ja tema naise Maudi perekonna lugu. Neil on kolm last, kellest vanim hukkab sõjas, keskmisest saab talu edasi viija ja pesamuna Laura, kõigi poolt palavalt armastatud neiu. Ilus ja särtsakas Laura Oliver armub endisse itaalia sõjavangi Giovannisse, kes töötab nüüd lihtsa kokana. Snoobist isa vastuseisu ja raevu trotsides põgeneb Laura kallimaga Londonisse. Elu räsin noort peret kohutavalt, kuidagi suudavad nad siiski hakkama saada aga peresuhted saavad rikutud.

7. november 2016


Ronkmust
Ann Cleeves 
Tallinn : Varrak, 2016
  
Inglise kirjaniku romaani tegevus toimub Shetlandi saarel.  Fran Hunter avastab ühel külmal jaanuarihommikul lumiselt väljalt oma teismelise naabritüdruku Catherine Rossi laiba, mille kohal tiirlevad rongad. Ta on vapustatud ja hakkab kisendama, kuid rongad jätkavad surmatantsu. Saareelanikud hakkavad kohe näpuga näitama eraklikule Magnus Taitile. Uuesti kerkib päevakorda kakskümmend aastat tagasi kadunuks jäänud väikese tüdruku lugu, keda ei leitudki, kuid kuriteo kahtlus lasub Magnus Taitil. Politseuurija Jimmy Perez ja tema ametivennad maismaalt avavad juurdluse, kahtlusaluste ring suureneb.  Fran Hunter leiab veel teisegi laiba, kes on kadunud olnud kakskümmend aastat. Jimmy Perez jätkab uurimist. Rahvuslike pidustuste ajal kaotab Fran rahva hulgas oma viieaastase tütre Cassie. Nüüd pühendatakse kõik jõud Cassie otsingutele ja Jimmy Perezil  õnnestub juhtumid edukalt lahendada.

Kriminaalromaan „Ronkmust“ on Ann Cleevesi „Shetlandi“ sarja esimene romaan. Raamatule on antud 2006. aastal Briti krimikirjanike ühingu auhind Kuldne pistoda.

2. november 2016

Marjustini sajand : kõnelused Marju Lauristiniga elust, Eestist, Euroopast
 Marju Lauristin, Margot Visnap, Ene Hion
Tallinn : HEA LUGU , 2016
Marju Lauristini enda ja kahe tuntud ajakirjaniku poolt kirjutatud raamat ühendab ühe suguvõsa ja  Eesti ajaloo,  koduse poliitika ja Euroopa probleemid.
Huvitavate küsimuste ja arutelude ning emotsionaalsete monoloogide kaudu saab lugeja teada Marju Lauristini esivanematest, lapsepõlvest,  tema mõtetest hariduse, Eesti poliitikute ja Euroopa poliitika kohta.
Pärinedes huvitavast suguvõsast ja sündinud veendunud kommunistide perre, näinud kõrvalt oma vanemate ideaalide lagunemist ja  saanud ise tunda ENSV aegse poliitika nõmedust, oskab ta anda õiglast hinnangut ajastule, mis oli Eesti inimestele keeruline.
„Olen lapsepõlvekodus palju kokku puutunud põrandaaluse kommunistliku liikumise tegelastega, kuulanud nende omavahelisi vaidlusi ja meenutusi ja võin öelda, et enamus neist olid oma revolutsioonilises nooruses pühendunud idee-inimesed, kes kujutasid tõsimeeli ette, et on võimalik luua õiglane, ilma vaesuse ja ebavõrdsuseta ühiskond. Nende särasilmsus ja õhin olid siirad, nagu see on ka praegustel noortel kapitalismi vastu protestijatel“
Õppides TÜ  ja olles aastakümneid samas ülikoolis õppejõud, suudab ta anda huvitava pildi eesti kõrgharidusest, meenutades üliõpilaselu, üliõpilasi ja õppejõude.  Erilise soojusega meenutab ta eesti ajakirjandushariduse rajajat Juhan Peeglit.
Veenvalt kirjeldab ta Eesti Vabariigi algusaastaid ja oma ministriks oleku aega, mil süda oleks tahtnud hoopis teisiti teha, kuid majanduslik olukord riigis ei võimaldanud. Ja seega elas ta neid vastuvõetud otsuseid raskelt üle.
Nauding on lugeda targa inimese mõtteid  ja arvamusi Eestis toimunu  ning hetkel toimuva kohta.  Ja ta oskab ja julgeb olla kriitiline. Eriti Eesti tipp-poliitikutest rääkides.
Olnud mõnda aega eemal aktiivsest poliitikast, püüab ta nüüd Euoopa Parlamendis olles veel midagi ise ära teha Eesti ja Euroopa heaks, et ei jääks vaevama mõte,  kuidas kõik oleks võinud olla.
Kas Marju Lauristinist oleks võinud saada Eesti president? Ta ise vastab sellele küsimusele nii :

„Kui oled nõustunud presidendiks kandideerima, pead valituks saades arvestama viie aastaga. Mulle ei ole enam viite aastat antud. Võibolla on mulle füüsiliselt antud viis, kümme aastat. Aga vanadus annab märku, millest on tõsiselt kahju“.

31. oktoober 2016


Valgus ookeanide vahel
Stedman, M. L.
Tallinn : Pegasus, 2016
Kiiresti rahvusvaheliseks menukiks tõusnud romaan räägib armastusest, rasketest valikutest ja nende valikute tõttu oma  südametunnistusega vastuollu minemisest.
Sõjast elusana tagasi tulnud Tom Shernbourne suunatakse majakavahiks Lääne-Austraalia ranniku lähistele Janus Rocki saarele. Teel saarele kohtub ta Isabel Graysmarkiga. Noored armuvad ja mõne aja pärast ka abielluvad ning asuvad elama üksildasele saarele.
Abieluõnne hakkavad varjutama Isabeli järjestikused nurisünnitused, mis naisele ja ka Tomile raskelt mõjuvad. Ja ühel sellisel raskel hetkel toob laine saare rannale paadi surnud mehe ja mõnekuuse beebiga.
„Isabeli huuled olid kahvatud ning tema pilk maha löödud. Vahel libistas ta endiselt käega hellalt üle kõhu, enne kui selle lamedus talle kõhus valitsevat tühjust meelde tuletas. [...]
Kui ta oli voodi ära teinud ja oma öösärgi padja alla kokku voltinud, suundus ta üles kaljule, et mõnda aega haudade kõrval istuda. Ta sättis uuemat neist suure hoolega, arutledes, kas noor rosmariinipõõsas läheb kasvama.
Kui lapse nutt tuulega temani kandus, vaatas ta instinktiivselt värske haua poole. Enne kui loogikameel vahele segas, jõudis aju talle hetke jooksul öelda, et see kõik oli olnud üks suur eksitud – see viimane laps ei sündinud enneaegselt surnuna, vaid oli elus ja terve.
Meelepete hajus, kuid lapse nutt mitte. Siis tuli Tomi hüüatus majaka vaateplatvormilt – „Rannal! Paat!“ -, mis ütles talle et tegemist ei olnud unenäoga, ning ta tõttas nii kiiresti, kui sai, mehe juurde, kes oli juba teel alla paadi poole.
Mees paadis oli surnud, kuid paadi ninast tõstis Tom välja kisava pambu.
„Püha taevas!“ hüüdis ta. „Püha taevas, Izzy.  See on...“
„Beebi! Oh, armas jumal! Oh, Tom! Tom! Tule – anna ta mulle!““
Tulles vastu oma murtud naise palvetele ja rikkudes sellega seadust, jätab Tom juhtunust võimudele teatamata. Väike tüdruk jääb Tomi ja Isabeli kasvatada, olles neile suureks rõõmuks.
Peaaegu 2 aastat hiljem saavad nad teada tõe surnud mehe ja beebi kohta. Vaatamata südametunnistuspiinadele, Tom vaikib.
Aastad mööduvad.  Kuid siis käivitab ootamatult  väljailmunud mänguasi sündmuste ahela, mis on hävitamas Isabeli ja Tomi abielu ning paiskab segi väikese tüdruku Lucy elu.
Kas sellest olukorrast on väljapääsu? Kas Isabeli ja Tomi abielul on veel tulevikku? Kas hingehaav, mis väike Lucy sai, kui ta vanematest lahutati, kunagi paraneb?
2016. aasta valmis romaani põhjal samanimeline film.


27. oktoober 2016


Litsid. 2. raamat, Naiste sõda
Mart Sander
Tallinn : Paradiis, 2016
Romaan „Litsid” on pilguheit Eestimaa saatuse pöördelistele aastatele 1939 – 1944, jutustatud väikese Tallinna bordelli ja sealt läbi kulgevate inimeste pilgu läbi.
Romaanitsükli teine osa keskendub aastale 1941, mil paljastub nõukogude võimu tõeline nägu. Alapealkiri „Naiste sõda” võtab reaalsed mõõtmed, kui väike eliitbordell saab tunda võõrvõimu terrori kogu raskust. Taas ristuvad „proua Kuke kanala” daamide elud mitme ajaloolise suurkuju eksiteedega. 
Raamatu kujundus on sarnane eelmisega, kus kauni daami taustal kumab läbi Lavrenti Beria foto. Beria on ajaloost teada suure juuniküüditamise organisaatorina.
Selles raamatus puudutavad koledad sündmused juba lähemalt ka bordelli tüdrukuid ja proua Kukke. Kunagi ei võinud teada, mis kavatsustega neid külastati ning millised tagajärjed mõnel valesti lausutud sõnal võisid olla.

Põnev ja kaasahaarav lugemine. Järjekordselt jääb lugu pooleli ja huviga tuleb oodata järgmist osa. 

17. oktoober 2016

Teine Boleyni tüdruk. Esimene osa
Teine Boleyni tüdruk. 1. osa
Philippa Gregory
On ilmunud uue ajaloolise romaani esimene osa.

Mary Boleyn jääb Henry VIII-le silma, kui ta neljateistkümneaastase tütarlapsena õukonda saabub. Armastatud printsist pimestatud Mary rõõm jääb üürikeseks, kui ta avastab, et on oma perekonna võimuahnete salasepitsuste marionett. Kui tujuka kuninga huvi raugeb, kästakse Maryl edastada teadmised selle kohta, kuidas kuningat rahuldada, oma sõbrannale ja rivaalile – õele Anne´ile.
 Tüdrukute omavahelised suhted rikkus nende onu ambitsioonikas salaplaan teha ühest neist kuningas Henry VIII armuke ja ideaalis järgmine abikaasa, kes suudaks anda valitsejale kauaoodatud meessoost järeltulija. Jättes maha lihtsa elu maal, satuvad tüdrukud keset õukonna põnevaid, ent ohtlikke intriige, kus suurem eksisamm võib tähendada sattumist otse tapalavale. Algselt oli nende eesmärgiks aidata oma suguvõsa, kuid nüüd on ainsaks sihiks võita kuninga süda.