12. märts 2018


LEELO TUNGAL    NAISEKÄE PUUDUTUS EHK SELTSIMEES LAPS JA ISA
 Tallinn : Tänapäev, 2018  

 Kauaoodatud 3. osa triloogias, mille eelmised osad olid “Seltsimees laps ja suured inimesed” ning “Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed”.
Väike Leelo ootab isaga endiselt ema koju ja vaatleb suurte inimeste elu oma pilguga.
Kuigi on raskusi ja lõputuid ootusi täis 1950-ndate algus, on väikesel Leelol ikkagi vahva lapsepõlv. Vaatamata kahtlustele ja varjamistele, osatakse leida rõõme, visatakse nalja ja elatakse edasi igapäevast elu.
Autoril on suurepärane anne sisse elada 6-aastase tüdruku maailma, kirjeldades humoorikalt ja kaasahaarvalt Leelo mõtteid ja tundeid. Ja kogu oma lapse osavusega võitleb väike tüdruk endale armsate inimeste eest :
„Tata avas silmad ja ohkas vaikselt.
„Jäta kohe suremine järele!“ kamandasin nii kurjalt, kui oskasin.
„Kui sa ära sured, siis... siis ma ei mängi enam sinuga!“
„Hmm...“ kostis tema ning tõusis muiates istukile“
Leelo on väga terane laps, kes tahab kõikjal kaasa lüüa ning talle sugugi ei meeldi kui ta siis minema saadetakse kui täiskasvanute vahel põnevad jutud hargnevad, kus temagi tahaks sõna sekka öelda.
Ja väike laps oskab näha suurte inimeste muresid hoopis teistsuguse pilguga, mis toob kaasa vägagi humoorikaid olukordi ning tihti paneb Leelo oma naljakate ütlemistega täiskasvanutelgi silmad särama ja toob naeru näole.
Sattudes sageli tragikoomilistesse olukordadesse püüab Leelo selles kahepalgelises stalinlikus maailmas olla võimalikult hea laps ja teha kõik, et ema tagasi koju tuleks. Sest kõigi tema lapse mõtetes kumab läbi väikese Leelo igatsus ema järgi, kes ei tule ega tule sealt kaugelt Siberist tagasi :
„Aga memme ei tulnud ega tulnud – ei maipühadeks, ei oktoobripühadeks ega ka jõuludeks, mida koolis nimetati hoopis näärideks. Ja isegi siis, kui Posti-Juss tõi tatale mitme pruuni pitseriga ümbriku Moskvast, polnud selles teadet memme kojusaabumise kohta, nagu tata värisevate kätega pitsereid lahti murdes arvas“.
Kuid lõpuks ometi on midagi muutumas. Ja siis saabub ka Leelo ema koju.

2. veebruar 2018

Verev keskpäevataevas
Sebag Montefiore, Simon
Tallinn : Varrak, 2017
Tunnustatud ajaloo raamatute autor jätkab Moskva triloogia 3. raamatuga.
On II maailmasõda, aasta 1942 Stalingradi lähistel stepis, kus toimuvad 20. sajandi viimased suuremad ratsaväelahingud.
Gulagi vangidest on moodustatud karistuspataljon, kes peab elu hinnaga tagasi hoidma sakslaste tungimise Stalingradi. Romaani peategelaseks on selle karistuspataljoniga liitunud juudi rahvusest kirjanik Benja Golden. Kuna ta mõisteti vangi kuritegude eest, mida ta ei sooritanud, siis tema ainuke võimalik „süü“ lunastamine on võidelda ja verd valada.
10 päeva jooksul, mil romaani tegevus toimub, saadetakse Benja Golden ja tema kaaslased, kes olid Gulagis erinevate süütegude tõttu, vaenlase tagalasse ning nad teavad, et tegelikult on see enesetapumissoon.
„Stavka korraldused : „Iga armee peab moodustama tõrjeüksused (kaksada meest) ja paigutama need kõigi ebastabiilsete diviiside taha. Igasuguse taganemise korral peavad nad paanikaõhutajad ja argpüksid koha peal maha laskma... Ei sammugi tagasi ... me juba õpetame välja vangidest koosnevaid karistusüksusi."
Kui palju saab Benja aga oma kaaslasi usaldada, sest tundub, et igaüks neist võib olla ka reetur. Või ta siiski eksib? Nende päevade jooksul on tema ainsaks truuks kaaslaseks hobune Hõbesokk. Loom, kes päästab tema elu mitmeid kordi ja jääb talle truuks kuni lõpuni.
Teiseks peamiseks tegevusliiniks on itaallannast meditsiiniõe Fabiana Bacigalupe ja Benja armulugu. Naine päästab haavata saanud Goldeni elu ja aitab tal põgeneda, et teda kui juuti fašistide poolt ei tapetaks. Põgenemise käigus lahvatab nende vahel tõeline kirg. Kuid kas see saab ka kestma jääda olukorras, kus käib sõda ning nad kuuluvad vastasleeridesse?
„Õhustik nende vahel muutus ja äkitselt oli Benja tunnete võimuses ja ta teadis, et naine tunneb samuti. Nad olid olnud ühendatud sellest hetkest peale, kui olid teineteist esimest korda näinud, pärast seda, kui Fabiana oli kuuli haavast välja võtnud. Nüüd näis nendevaheline ruum olevat risti-rästi kuldseid niite täis – nagu koiduaegne kaste ämblikuvõrgus. Kui tihti seda ühe inimese elu jooksul juhtub?“
Autor suudab oma romaanis kaasahaarvalt kirjeldada südmusi ja luua mitmepalgelisi karaktereid. Ajalooliste isikuid kasutades, lisab Sebag Montefiore romaanile tõetruudust II maailmasõja sündmusi kirjeldades.
See on lugu vaprusest ja armastusest, surmast ja ellujäämisest, reetmisest ja lootustest.

Lugege kindlasti ka Moskva triloogia eelmisi romaane „Šašenka“ ja „Ühel talveööl“.

6. detsember 2017

Varjuõde. Sari Varraku ajaviiteromaan
VARJUÕDE : STARI LUGU   
LUCINDA RILEY    
Tallinn : Varrak, 2017
Sari : Varraku ajaviiteromaan
Romaanisari seitsmest õest jätkub. 33 aastat tagasi lapsendas salapärane Pa Salt 6 tüdrukut. Aastate jooksul sai neist perekond.
Surres vana mehena, pärandas ta testamendiga tütardele varanduse ning lisaks igale tütrele mõistatuslikud viited tema päritolu kohta, et soovi korral nad saaksid välja uurida, kes nad on ja kes on nende tõelised vanemad.
Kolmas raamat jutustab Asterope ehk Stari loo.
Star  on õdedest kõige tagasihoidlikum. Tal on oma õe CeCega väga lähedased suhted, mis pakuvad talle turvatunnet. Samas ka kammitsevad teda. Kuid isa jäetud kiri annab talle tõuke astuda välja õe varjust alustamaks olulist rännakut oma päritolu välja selgitamiseks.
Kui ta otsustab lõpuks vihjeid järgida, satub ta Londoni ühte vanasse raamatupoodi, et leida naist nimega Flora MacNichol:
„Ülakorrusele läinud, haarasin käekoti ja kaevasin alumisest kummutisahtlist välja kiletasku. Ning andmata oma liigsele analüütilisele mõistusele võimalust juurelda, missugusele rajale jalad kavatsevad mu viia, suundusin lähimasse bussipeatusesse.                                                                           Pool tundi hiljem astusin taas Arthur Morston Booksi ees bussist maha. [...] Jäin akna taha passima, teades, et sisenemisega algab rännak, mille alustamiseks ma ei pruugi veel valmis olla“
Kaupluses kohtub ta selle omaniku Orlando Forbesiga, kes pärast mõningast vestlust pakub talle ootamatult raamatukaupluses tööd. Siis kutsub Orlando ta kaasa High Wealdi mõisa, kus Star kohtub mehe sugulastega ning saab tuttavaks tema sünge venna Mouse´ga. Ja see kohtumine on kui saatusest määratud :
„“Mis su pärisnimi on? Ma tean, et see algab O-ga.“ [...]
„Oenomaus“
„Jumal hoidku!“
„Ma tean. Anekdootlik, kas pole?“  [...]
Müüdi järgi oli Oenomaus abielus Asteropega – või sõltuvalt müüdist hoopis Asterope poeg“
Mouse annab Starile lugeda Flora päevikute käsikirja ja see osutub äärmiselt huvitavaks lugemismaterjaliks, kus Starile avaneb Flora põnev elu ligemale poole sajandi jooksul.
Kuid kas Flora elu tundma õppimine viib ta lähemale enda sünnisaladuse lahendamisele? Ja kas Star suudab avada oma südame uuele tundele?

Lugege kindlasti ka esimest ja teist raamatut „Seitse õde : Maia lugu“ ja „Tormiõde : Ally lugu“
Valgus, mille lasime käest
Valgus, mille lasime käest
Jill Santopolo
Tallinn : Eesti Raamat, 2017
Kümmekond aastat Lucy elust, mis on täis armastust, valikuid, raskeid otsuseid, pettumusi, valesti mõistmisi. Lugu on kui kiri oma esimesele armastusele.
See oli kirg, mis oli suurem kui aeg, ruum ja loogika… Südamest tulev lugu nii armastuse õndsusest kui piinast.


5. detsember 2017


 SERAFIMA JA BOGDAN pilt
SERAFIMA JA BOGDAN   
VAHUR AFANASJEV             
Tallinn : Vemsa OÜ
Saagalik romaan viib lugeja Peipsiveere vanausuliste kogukonna keskele. Tegevus toimub ajavahemikus 1944 kuni 1990-ndate alguseni kui Nõukogude Liit kokku variseb.
Romaan jälgib rohkem kui 50 aasta jooksul ühe kultuurikillu allakäiku, andes samas läbilõike Eesti ajaloost.
Autor kirjeldab tõetruult tolle aja olustikku, luues tõeliselt dramaatilise süžee ning terve galerii värvikaid karaktereid. See oli aeg, mis näitas kuidas II maailmasõda ja sellele järgnenud sündmused mõjutasid kõiki inimesi. Nõukogude võimu ajal kaotavad vanausulised oma moraalse pinna ja paljude jaoks saabub maailma lõpp.
Tegelaste ümber on põimitud maailm, kus traagiline põimub koomilisega, kuid pigem on see muiged läbi pisarate.
Kuid romaani lõpp annab lootust, et ka Peispsiveerele saabub 90-ndate alguse vabadustuultega uued ajad ja vanausulisi ootab rõõmsam elu.
Raamatu lõpus kirjutab kirjandus- ja tõlketeadlane Anne Lange :

““Serafima ja Bogdan“, mis kirjutab silme ette Peipsi veel mängiva valguse, suhu suitsulatikas maitse ja kõrvu elutäpse rahvakeele, võtab Sibulateelt selle museaalse turismiväärtuse ja annab asemele ajaloo oma eluvõimalustega“

22. november 2017

Ma reisin üksindaÖÖKULL pilt

Ma reisin üksinda
Samuel Bjork
Tallinn : Eesti Raamat, 2017
Mia ja Munchi seeria ; 1
Metsast leitakse puu otsa riputatud nukuriietesse riietatud kuueaastase tüdruku laip, kaelas silt „Ma reisin üksinda“. Kutsutakse kokku politsei eriuurimisrühm, mida hakkab juhtima politseiuurija Holger Munch. Tema esimeseks sammuks on saada meeskonda tagasi geniaalne uurija Mia Krüger, kes on elust tagasi tõmbunud, elab üksikul saarel, et saada lahti minevikumälestustest ja on valmis elust lahkuma.
Kui Mia näeb mõrvafotol numbrit „1“, mõistab ta, et see on alles algus. Mia naaseb politseiteenistusse eesmärgiga tabada kättemaksusoovist ajendatuna halastamatult tegutsev tapja.
Kas mõrvar on seotud kuus aastat tagasi röövitud lapsega, keda Munch ei suuda leida, või on tapmise taga eraklik kogukond, kes elab lähedal metsas. Peagi kaob ka teine, siis kolmas ja neljaski tüdruk. Kui kaob Munchi enda lapselaps, saab Mia aru, et tapja mängul on isiklik tagapõhi.

Öökull
Samuel Bjork
Tallinn : Eesti Raamat, 2017
Mia ja Munchi seeria , 2
Sandefjordi rikkaim laevaomanik lamab surivoodil. Tema poeg pärib hiigelvaranduse tingimusel, et perekonda ei satu võõrast verd. Poeg ei tohi abielluda kellegagi, kellel on juba lapsed, aga tema väljavalitul on kaheaastane poeg ja nelja-aastane tütar. Lapsed saadetakse ära ja noored pannakse vaikselt paari.  Aga abielu jääb lühikeseks ja lõpeb süngetel asjaoludel.
Mitu aastat hiljem pöörduvad õde ja vend koju tagasi.
Siis leitakse metsast tapetuna noor naine, kes lebab linnusulgedel, ümbritsetud küünalde pentagrammist, lill suus.
Uurijad Holger Munch ja Mia Krüger ei ole valmis kurjuseks, millega juhtum neid kokku viib.

 Samuel Bjork on Norra romaani- ja näitekirjaniku ning muusiku ja helilooja Frode Sander Oieni pseudonüüm. Tema raamatud on saanud rahvusvahelisteks menukiteks, neid on avaldatud rohkem kui 30 keeles. Aasta säravaimad kriminaalromaanid.

21. november 2017



Teekasvataja naine
Dinah Jefferies
Tallinn : Tänapäev, 2016
Noor Gwendol Hooper abiellub rikka leskmehe Laurence’iga, siiralt lootes saada täiuslikuks naiseks ja emaks. Paraku elu Tseilonil ei kujune sugugi selliseks, nagu Gwen oli oodanud… Tema ees seisab hirmus valik ning ta peab tõde varjama kõigi eest.

Raamat on armastusest, kohusetundest, rasketest valikutest, eelarvamustest ja elu pöörastest keerdkäikudest.