Valgus ookeanide vahel

Stedman, M. L.

Tallinn : Pegasus, 2016

Kiiresti rahvusvaheliseks menukiks tõusnud romaan räägib armastusest, rasketest valikutest ja nende valikute tõttu oma  südametunnistusega vastuollu minemisest.

Sõjast elusana tagasi tulnud Tom Shernbourne suunatakse majakavahiks Lääne-Austraalia ranniku lähistele Janus Rocki saarele. Teel saarele kohtub ta Isabel Graysmarkiga. Noored armuvad ja mõne aja pärast ka abielluvad ning asuvad elama üksildasele saarele.

Abieluõnne hakkavad varjutama Isabeli järjestikused nurisünnitused, mis naisele ja ka Tomile raskelt mõjuvad. Ja ühel sellisel raskel hetkel toob laine saare rannale paadi surnud mehe ja mõnekuuse beebiga.

„Isabeli huuled olid kahvatud ning tema pilk maha löödud. Vahel libistas ta endiselt käega hellalt üle kõhu, enne kui selle lamedus talle kõhus valitsevat tühjust meelde tuletas. [...]

Kui ta oli voodi ära teinud ja oma öösärgi padja alla kokku voltinud, suundus ta üles kaljule, et mõnda aega haudade kõrval istuda. Ta sättis uuemat neist suure hoolega, arutledes, kas noor rosmariinipõõsas läheb kasvama.

Kui lapse nutt tuulega temani kandus, vaatas ta instinktiivselt värske haua poole. Enne kui loogikameel vahele segas, jõudis aju talle hetke jooksul öelda, et see kõik oli olnud üks suur eksitud – see viimane laps ei sündinud enneaegselt surnuna, vaid oli elus ja terve.

Meelepete hajus, kuid lapse nutt mitte. Siis tuli Tomi hüüatus majaka vaateplatvormilt – „Rannal! Paat!“ -, mis ütles talle et tegemist ei olnud unenäoga, ning ta tõttas nii kiiresti, kui sai, mehe juurde, kes oli juba teel alla paadi poole.

Mees paadis oli surnud, kuid paadi ninast tõstis Tom välja kisava pambu.

„Püha taevas!“ hüüdis ta. „Püha taevas, Izzy.  See on...“

„Beebi! Oh, armas jumal! Oh, Tom! Tom! Tule – anna ta mulle!““

Tulles vastu oma murtud naise palvetele ja rikkudes sellega seadust, jätab Tom juhtunust võimudele teatamata. Väike tüdruk jääb Tomi ja Isabeli kasvatada, olles neile suureks rõõmuks.

Peaaegu 2 aastat hiljem saavad nad teada tõe surnud mehe ja beebi kohta. Vaatamata südametunnistuspiinadele, Tom vaikib.

Aastad mööduvad.  Kuid siis käivitab ootamatult  väljailmunud mänguasi sündmuste ahela, mis on hävitamas Isabeli ja Tomi abielu ning paiskab segi väikese tüdruku Lucy elu.

Kas sellest olukorrast on väljapääsu? Kas Isabeli ja Tomi abielul on veel tulevikku? Kas hingehaav, mis väike Lucy sai, kui ta vanematest lahutati, kunagi paraneb?

2016. aasta valmis romaani põhjal samanimeline film.

Litsid. 2. raamat, Naiste sõda

Mart Sander

Tallinn : Paradiis, 2016

Romaan „Litsid” on pilguheit Eestimaa saatuse pöördelistele aastatele 1939 – 1944, jutustatud väikese Tallinna bordelli ja sealt läbi kulgevate inimeste pilgu läbi.
Romaanitsükli teine osa keskendub aastale 1941, mil paljastub nõukogude võimu tõeline nägu. Alapealkiri „Naiste sõda” võtab reaalsed mõõtmed, kui väike eliitbordell saab tunda võõrvõimu terrori kogu raskust. Taas ristuvad „proua Kuke kanala” daamide elud mitme ajaloolise suurkuju eksiteedega. 

Raamatu kujundus on sarnane eelmisega, kus kauni daami taustal kumab läbi Lavrenti Beria foto. Beria on ajaloost teada suure juuniküüditamise organisaatorina.

Selles raamatus puudutavad koledad sündmused juba lähemalt ka bordelli tüdrukuid ja proua Kukke. Kunagi ei võinud teada, mis kavatsustega neid külastati ning millised tagajärjed mõnel valesti lausutud sõnal võisid olla.

Põnev ja kaasahaarav lugemine. Järjekordselt jääb lugu pooleli ja huviga tuleb oodata järgmist osa. 

Teine Boleyni tüdruk. 1. osa

Philippa Gregory

On ilmunud uue ajaloolise romaani esimene osa.

Mary Boleyn jääb Henry VIII-le silma, kui ta neljateistkümneaastase tütarlapsena õukonda saabub. Armastatud printsist pimestatud Mary rõõm jääb üürikeseks, kui ta avastab, et on oma perekonna võimuahnete salasepitsuste marionett. Kui tujuka kuninga huvi raugeb, kästakse Maryl edastada teadmised selle kohta, kuidas kuningat rahuldada, oma sõbrannale ja rivaalile – õele Anne´ile.
 Tüdrukute omavahelised suhted rikkus nende onu ambitsioonikas salaplaan teha ühest neist kuningas Henry VIII armuke ja ideaalis järgmine abikaasa, kes suudaks anda valitsejale kauaoodatud meessoost järeltulija. Jättes maha lihtsa elu maal, satuvad tüdrukud keset õukonna põnevaid, ent ohtlikke intriige, kus suurem eksisamm võib tähendada sattumist otse tapalavale. Algselt oli nende eesmärgiks aidata oma suguvõsa, kuid nüüd on ainsaks sihiks võita kuninga süda.

Politseiniku tütar

Katrin Pauts

Tallinn : Varrak, 2016

Romaani peategelaseks on ajakirjanikutöös pettunud Eva, kes naaseb lapsepõlvekoju Saaremaale, et oma elus rahulikum periood teha. Paraku on koduküla hämar minevik jätnud oma jäljed kõikjale. Aastaid tagasi on kaduma läinud mitu noort neidu, kellega on seotud tema perekond, kus toimusid samuti ettearvamatud seigad. Eva eesmärgiks saab tõde päevavalgele tuua, millele külaelanikud tõrjuvalt suhtuvad. Külas on elu seisma jäänud ning inimesed kartlikud ja tõrksad.

Romaanis jätkubi põnevust lõpuni välja, mis teeb lugemise nauditavaks.

Raamatu autor Katrin Pauts on ise pärit Muhust ja töötas Õhtulehes uudiste- ja meelelahutustoimetuses.Praegu tegutseb ta vabakutselise teletoimetaja ja stsenaristina.

Üksainus öö

Simona Ahrnstedt

Tallinn : Hea Lugu, 2016

Romaan räägib kirest ja armastusest ning saladustest ja hiilgvalt planeeritud kättemaksust. Tegevus toimub Rootsi rahamaailma telgitagustes ja kõrgseltskonna kodudes.  Rahamaailm on teatavasti julm ja seal ellujäämiseks saavad töötada vaid kõige tugevamad  ning kõrgseltskond ei armasta võõraid.

Priviligeeritud ja glamuurses perekonnas kasvanud andekas ja veetlev aadlisoost finantsnõustaja Natalia De la Gripi on üritanud oma enda eduka tööga tõestada isale, et meestekeskses raha-maailmas võivad ka naise hiilgavalt hakkama saada.

Rasketes oludes kasvanud nägus ja karm miljardärist riskikapitalist David Hammar on ise nullist üles ehitanud oma eduka firma. Nüüd on tal vaid üks eesmärk – kättemaks ja ei kellegle muule kui De la Gripidele, haarates enda valdusesse Rootsi vanimaid ja põlvest-põlve perekonnale kuulunud ettevõte Investum.

Kuid siis ristuvad Natalia ja Davidi teed. Mehe üllatuseks erineb naine oma ülejäänud perekonna liikmetest ning David on tõsiselt naisest võlutud. Ja mõistab üsna pea, et kui ta ei saa naist unustada, võib kogu tema kättemaksuplaan lennata vastu taevast. Nataliagi ei suuda lakata mehele mõtlemast.

Lõpuks annavad nad järele nende vahelisele kuumusele ja alistuva kirele, mis neid on haaranud. Kuid vaatamata nende vahelisele tunnetele, jätkab mees kindlalt oma plaane, olles kindel, et kui kõik lõpuks avalikuks tuleb, ei pruugi naine talle iialgi andestada.

Siis aga tulevad ilmsiks saladused, millel võivad olla katastroofilised tagajärjed. Natalia ja David peavad langetama raskeid otsuseid, mis võivad muuta nende edasist elu.

Kas Natalia suudab andestada mehele enda ära kasutamist ja oma perekonna hävitamist ning kas David andestab selle pere poolt minevikus sooritatud tegusid, mis viisid kättemaksuni? Kui nii, siis ehk on kirest armastuseks kasvanud tundel isegi veel võimalus.

Norma

Sofi Oksanen

Tallinn : Varrak, 2016

Sofi Oksaneni viies romaan „Norma“ on täiesti erinev tema eelnevatest raamatutest.

Romaan algab Norma ema Anita matustega ja avab lugejale järk-järgult Norma sünni- ning kasvuloo, jutustades samaaegselt ka vaimuhaige sõbranna Helena pere kannatustest. Normal on meeletu juuksekasv, mida tuleb ümbritseva maailma eest varjata. Lisaks tunnetab ta juuste lõhnade kaudu inimeste tundeid ja haigusi.

Norma ema töötas ühes juuksurisalongis, mida pidas tema kunagise sõbranna tütar Marion. Äri selle salongi varjus on aga palju suurem kui pealt paistab. Marioni isa on loonud äriimpeeriumi, kus tegeletakse juukseäri ja surrogaatlusega. Norma asub ema asemel juuksurisalongi tööle, et saada küsimus vastusele, mis juhtus tema emaga tegelikult ning millesse ta ennast mässinud oli. Norma aga ei tea, et ka neil on temaga oma plaan.

Kaasahaarav, kuid kohati raskesti mõistetav fantaasiasugemetega teos, mille tegevus põimub läbi juuste teemaga. Domineerima jääb mõte meeste pahelisusest ja mustadest tegudest ärimaailmas, tuues ohvriteks kehvemates oludes elavaid naisi. Raamat on kirjutatud ladusalt ja huvitavalt, kuid raske on alati aru saada mineviku ja oleviku vahelistest seostest. Mõningad küsimused jäävadki õhku rippuma. 

POLITSEINIKU TÜTAR

Katrin Pauts

Sarjast „Saaremaa põnevik“

Tallinn : Varrak, 2016

Olles vallandatud oma töökohast ajalehes, otsustab Eva Niimand naasta kodusaarele, et välja selgitada, mis juhtus tegelikult rohkem kui 20 aasta tagasi kui surid üksteise järgi tema vanemad - politseinikust isa ning koduperenaisest ema ning milline on seos kõigel sellel kolme  kodukülas elanud tütarlapse saatusega, kellest kaks jäid kadunuks ja üks leiti mõrvatuna.

Kuid naastes kodukülla Tuulegile, ei ole sealsed inimesed sugugi valmis Evat aitama, pigem välditakse temaga kõnelemist ja suhtutakse temasse isegi vaenulikult.

„Põhja-Saaremaal metsa serval tukub Tuulegi küla. Pindalalt polegi see nii pisike, aga maju on üsna hõredalt ja need on põldude vahele, jõekese kaldale ja metsa äärde hajutatud. [...].  Siinsed inimesed tavatsevad ohkida : „Meie kandis ei juhtu kunagi midagi“. See polnud nurin, vaid rahulolev tõdemus. Tuulegi polnud päris elutu. [...] Aga 21.juunil 1992 juhtus midagi päriselt. „Laske meil olla“ anub külanaine. „Rääkimine ei muuda enam midagi““.

Naine veenab saarele naasma ka noorema venna Andrease, et see teda toetaks. Kuigi vend saabub ja isegi püüab õde aidata, on tal liiga palju endaga tegemist ning Eva peab rakendama oma mõistust ja ajakirjaniku vaistu, et lahendust leida.

Kas tõesti nende vanas kodus kummitab ja seepärast külaelanikud seda paika kardavad või on asi hoopis milleski muus? Miks inimesed vaikivad?  Kas hirmust kummituse ees või oma  tumedate saladuste varjamiseks? Kui naine taipab, et miski pole nii nagu nagu näib, hakkab hoolikalt ehitatud fassaad  mõranema ning inimesed paljastavad oma tõelise mina. Ja kui mõned külaelanikud lõpuks suu avavad ning veel vanem vend Tom informatsiooniga, mida ta oli hoolikalt varjanud aastaid, ootamatult külla ilmub,  hakkab selguma ka tõde kaugete sündmuste kohta.

Ja nii leiab Eva lõpuks rahu oma hinges ja tunneb taas lähedust lapsepõlvekoduga.

„Kail on õigus, mõtles Eva. Kogu see lugu, mis oli äsja lõppenud, oli olnud ääretult keeruline. Õnnetundes seevastu ei olnud midagi keerulist. Õnn peitis end lihtsatest asjades, nagu lumepallisupp. Mis kõige tähtsam – ka selle juurde tagasi tulla oli lihtne“.